A2

Ei ole kiirtee... on miski korralik hotell kusagil magedes, kus
on siis voistluse teine assistance area ehk A2, mis asub Penhas de Saudes.
Tuul ulub nagu marutaudis koer, udu on hajunud ja hetkel ei saja ka vihma. Kohati tundus, et yks riik tahab Eestile vihma ja tormiga ara panna:)
MTBga valjas kihutab me team, kes parast 100 km MTBd labib veel 24 km trekingut ja saabki kotile, korraks. See on yrituse kóige raskem etapp, kus on kokku 10 km tousu. Esimesel trekingul 44 km oli ka paris raske kaljuronimine.
Pidin juba kiirelt liikuma jargmisesse punkti kajakivarustust ette viima kui T5 terendasid lopeks kodused naod. T5 kohanimi on Esporao. Emotsioon oli kaif, sest 5 minutit hiljem oleks ma juba lainud olnud. Moned soojad ja kuivad riided said nad veel kiirelt autost, mis on pisike reeglite vaanamine:) Osad pommpead ei kandnud isegi kohustuslikku kalipsot kaasa. Yleyldse korraldus on ikka ysna suva, mingis mottes monusalt inimlik, aga kui ikka infi tahad saada, siis pead otse kysima. Supportid ongi aru saanud, et omavahel on targem suhelda, keegi kysib ja siis levitatakse info edasi, muidu oleksime siin suures hadas. Aga ei virise:) Kaif on.
Kusagil hommikul- hommikupoole ood peaks meie team A2te joudma. Enne seda on meil vaja tuua rattad ara kusagil ringiga ymber magade minnes 50 km, mis linnulennul on 10 km. Tousud on toepoolest karmid ja caravanbussi Fiati 2,3l diiselmootor on saanud karmi vatti. Yhest tousust esimese kaiguga yles minnes palusin jumalat, et auto seisma ei jaaks. Valja vedas! Ja meie omad labivad sama rada veel trekingu ja ratastega. Paris palju oli tee peal erinevaid teame just ratastega ja kui teejoont oli naha veel umbes 10 m, siis ka suht ohtlik.
Kuigi vahetusalas tegutses kiiremini NZ Orion, siis Nike oli jalle MTBl mooda lainud ja kusagil 15 minuti jooksul yhes punktis Orioni ei tulnudki, siis kimasime edasi kajakivarustust kolonnis ara viima.
Parast A2te tuleb downhill MTB ja siis 21 km joekajakki. Ees on ka veel pikad trekingud, mis fyysiliselt ei ole nii rasked kui 2 etapi omad, kuid tanu kivi- ja teedelaburintidele ja ka pikkusele, on vaimselt karmid. Mida hullem ilm ja mida karmim rada, seda parem kellele? Teadagi mis on vastus:) ja loodame toesti, et isa ega keegi teine salotsid ei viska. Kuigi jah, laskumised on karmid ja pidevalt ka suht marjad. Siit hetkel koik, moni tund und ja siis ratastele jarele ja siis pudrupott tulele. Meil tanu caravanile on suht vedanud, sest ei pea teistega midagi jagama ja tuule kaes olema, superluks elamine kogu aeg kaeparast:)
Ja supportidest on meil parimad sobrad Nike teami omad, NZ kutt ja kuna ta ise juhtida ei osanud, siis kutsus oma saksa tsikist sopsi autot juhtima. Viimased asjade viimised toomised olemegi koos nendega ja meie GPSiga teinud. Ilma GPSita oleks udus ja nende kaanulistes magiteedel hullumaja, meil ei ole ju autos kaardiga maailma parimat ja agedamat navigaatorit (kisi tuhm on ja aru ei saanud, siis see on Randy:) ka kogu aeg votta.
Und head nyyd! Hurra!
Venna