18. nov 2010
Ka gaja, kurš vinnēja? .... igaunji :) ehk BAR 2010 Ugale's
Start: 6.nov 2010 kell 12:00
Finiš: 7. nov kell 12:00
Kokku: ca 170 km ratast, 40 km jooksu, 1,5 km paati + köieülesanded
Lõpuks ometi kord jälle Lätis! Ootasin seda võistlust juba poolest suvest, et - otse välja öelduna - nendele sprintlikele lastejooksudele ometi vahedust saada.
Võistkondki parim: Randy, Alar, Sixten. Nii et mina oma tugevalt alla harju keskmise keevalise iseloomuga olin siiski seltskonna kõige kergemini ärrituv liige. Selline jõudude tasakaal mulle meeldib.
Võistluspäeva hommikul ärgateski oli mõttes vaid - nii ilus ilm, saaks juba rajale!
Score-o'st teadis Randy rääkida, et seal peab mingi punktisumma kokku saama. Üritasime teada saada, mis see summa on, aga öeldi vaid, et lugege roadbooki. Seal polnud esimese etapi juures punktide arvu kohta midagi kirjas. Arvasime siis, et ju siis tuleb skoorida palju jaksad. Tund aega mitte küll tapva tempoga, aga siiski rohkem kui reipal sammul joostes jõudsime läbida kõik peale ühe KP. Olime rahul, tundus, et ükski teine võistkond niipalju ei jõudnud. Edasi läks rattatulip, mis sujus kenasti ja 1.KP juures jõudsime järele ainsale meie ees olnud võistkonnale. Siit edasi saime nautida puhtaid metsateid, mitte võistlemist stiilis : 'näe, siit on mindud!' - mis paratamatult kõiki teisi võistkondi ahistab. Loomulikult aitavad eesminejate jäljed taganttulijaid, aga samas röövivad need seikluselt olulise osa avastamise ja nuputamise võlust. Mulle meeldib olla jälgede tegija, mitte nende lugeja.
Järgmine KP oli karjääris. Pilt olemas, kus KP olemas peab olema. Otsisime ja keerutasime mööda karjääri, tegime tiire kaugemalgi võõpsikus, aga punkti ei olnud. Vahepeal olid meile järele jõudnud ca 10-15 võistkonda kuni lõpuks lätlased helistasid peakorraldajale ja seegi arvas, et kui punkti pole, ju on keegi selle lihtsalt ära varastanud. Kulgesime ühises rivis järgmise punkti poole.
Rahulolu ja rõõmus tegus meeleolu, mis pool tundi tagasi oli mind valitsenud, rebenes tükkideks ja tusameeleks. Selge, et kruusateel me ratturitel eest ära ei sõida.
Õnneks sai ka see etapp läbi ja laudteedel ning jalgsietapil saime oma edu tagasi. Mõnusas vaikuses, kerge sörgi ja nohinaga jõudsime tagasi rataste juurde.
Mõtlesin siin, et oleme ikka sarnased küll - keegi ei kipu häält tõstma, seletama ega esinema. Ju selles ühtemoodi olemises me võistkonna tugevus ongi.
Ka järgnev rattaetapp - jälle need segamini aerofotod - sujus kenasti. Paar arupidamist KPde piirkonnas käisid selle formaadiga kaasa.
Jooksuetapil oli kõige toredam köiega laskumine vaatetornist. Jõudsime sinna enne korraldjat, kuid õnneks oli julgestusköis juba kohal ning kui poisid mulle jooksva sõlme köide tegid, sain turvaliselt punktini ja sealt juba lausa lauluga maa poole, juhhei! Rakmete mahavõtmise ajal jõudis ka Normunds (peakorraldaja) kohale, veendumaks, et meiega on kõik korras.
Joonorienteerumise algusesse otsustasime minna paremal tringi, mis nähtavasti osutus ka õigeks valikuks, punkti saime veatult. Joonerada ise kulges kenasti - imestasime natuke liiga hea läbitavusega teede üle sel etapil kuni tagasipööramise kohani, kus lai tee asendus suvaliste metsaväljaveo radadega, millest me läbi hammustada ei suutnud. Käisin küll tagasi veel kontrollimas, ega mingi teise haru peal peidetud KPd pole, aga rajad sumbusid ja hargnesid, ning tulin KPd leidmata tagasi metsateele. Sinna kuskile jäigi üks KP, mille eest saime pärast ühe miinuspunkti.
Paadietapp oli külm. Sooja sai vaid Sixten, kes aerutas nii, et paadil laine taga. Lasin oma Vilmaga roostiku valgeks, aga KPd esimese hooga ei märganud. Just nagu kiuste hakkas siis mu "imerelva" aku külmas tühjaks saama ja lülitus säästureziimile. Panime end kahes lahesopis paika, kui lõpuks ka KP kätte saime. Tagasi kaldal, lisasime koorikrõivad. Maa kahutas ja hambad plagisesid kontrollimatult. Järgmisi võistkondi polnud ikka veel saabunud. Aga rattaga edasi vändates tuli varsti jälle mõnus soe ja võidukas tunne sisse. Kuniks... pärast köie abil vana remonditöökoja lae alla ronimist, Sixteni rattakummi parandamist ja väikest rattarallit öösel kell 2 võistluskeskusesse jõudes avastasin selle seinalt esimese score-o etapi tulemused... Olime nimekirjas viimase kolmandiku alguses... Null punkti, Mõnel lausa -1... nendega võrreldes läks ju kenasti, aga kui teised tabeli lahti seletasid, et maksimaalselt oli võimalik saada 8 punkti ja parimad saidki 7, siis oli ohhoo-efekt nii suur, et isegi kahju ei olnud! No selge, oleme tugevad , aga lollid! Jälle tehakse Lätis meile see puust ette ja punaseks! (jätkub)
19. okt 2010
Suusareisile Bruksvallarnasse! 22.-30.dets 2010
Lühidalt:
Mis: Aastalõpu traditsiooniline suusa- ja puhkelaager "Puhka, söö, suusata!"
Kus: Rootsis, Bruksvallarnas
Millal: neljapäevast neljapäevani, ehk ärasõit 22.dets õhtul ja tagasi Eestis 31. (30.) dets hommikul.
Elamiskoht: 8-kohaline sauna, mullivanni ja wifiga majake, suusaradadeni 50mSuusatingimused: suusaradade võrk üle 300 km (klassika ja vabastiil; laugetest pühapäevasuusatajate radadest MK-tasemel rajaprofiilini), 5 km kaugusel Ramundberget'i slallinõlvad
Seltskond: kõik seiklemis- ja orienteerumistaustaga; esindatud klubid OK Kape, Saue Tammed, Kobras.
Muud traditsioonid: igal õhtul saun, jõuluõhtul verivorst, hapukapsad, piparkoogid, kringel jne
Lisainfot jagan ikkagi kui keegi piirkonda suusatama plaanib minna: maretvaher@gmail.com
14. okt 2010
ARWC-st mõned jutud ka tehtud
Hetkel üks ööpäev juba võisteldud/vaadatud. Lisa tuleb, seekord kindlasti, sest mul nad paberil olemas :)
Õnneks või kahjuks ma oma fotosid nii väheseks kui Venna ei osanud kustutada, seega üle 500 pildi http://picasaweb.google.com/108223533845113312712/ARWC2010Spain#
Maht korvab pildiallkirjad, eksju.
13. okt 2010
ARWC pildid on väljas
Olge musid ja näeme Pannjärvel!
Venna
Ja muide väga kõva esitus Rainilt! Tõepoolest Sa oleks Hispaaniasse väga hästi ratast sõitma sobinud!
Haanja 100
Stardile eelnenud päevade suurim küsimärk oli riietuse valik. Esimesed öökülmad ja härmas autoklaasid sundisid kotti pakkima rohkem varustust, kui omal ajal Poola talves seigeldes vaja läks- olen vist pehmeks muutunud.
Hommikul kell 5 telgist välja pugedes ja taevas säravat kuud nähes tundus õhk kuidagi mõnusalt soe. Kuu ei olnudki tegelikult kuu, vaid Kubija hotelli katusel särav latern. Selga läksid ikkagi vaid lühikesed sõiduriided koos lühikese pesusärgiga, lisaks varrukad, põlvesoojendused ja palju sooja kreemi. Külm ei olnud ja palav ka ei hakanud enne kui päike juba kõrgel oli.
Kell 7 läks stardist teele ca 40 tüüpi, kes tahtsid Dr. Holdeni raviseansist viimast võtta. Algus oli distantsile kohaselt rahulik- esimesed 5 km veereti ühtse pundina. Keegi ei kihutanud, kiiret polnud kusagile.
Metsa keerates läks vedama võistluse kolmekordne võitja- Tarmo Mõttus. Tema valitud tempo ei sobinud üsna paljudele ja saba jäi järjest lühemaks. Haanja suusaradadele keerates lasin Mõttuse ja Pait Hirve minema, sõita oli veel 150 km ja kiiret väga polnud. Koos minuga jäid veel kogenud rattur Priit Tuisk, kes on varem Haanja 100-lt auhinnalisi kohti noppinud ja Elionil pidevalt 15 esimese hulgas ning kogenud ultrarattur Tiimo Tõnisson, kes on Tahkos kõiki loputanud nii 180 kui ka 240 km pikkustel distantsidel. Ulme!
Kui ca 20 km sõidetud oli Tiimo maha jäänud ja olime Tuisuga kahekesi jäänud. Tegime teel Rõugesse mõnusalt koostööd ja kiirus kasvas päris suureks. Külla sisenedes nägin kahte ratturi tagant tulemas ja arvasin, et Tiimo koos rattakullerist lätlasega on meile järgi kihutamas. Peatselt kuulsin enda taga tuttavat ähkimist- sellist häält teeb vaid Pait Hirv. Selgus, et kohalikud Haanja mehed Pait ja Tarmo olid unustanud rajatähistust vaadata ja paariminutilise vea teinud.
Ka sel korral ei olnud meil plaani nendega kaasa minna ja jätkasime omas tempos. Seda ma muidugi siiralt imestasin, et miks Tuisk, kes on võimetelt neist üle või vähemalt võrdne neil nii leebelt eest lasi sõita. Ta vastas, et aega on sõita küll ja ta võtab rahulikult. Sellest sain ma hiljem aru jah:)
Kui 60 km sõidetud oli ja vahe Haanja meestega ca 3 minutiliseks kasvanud, siis hakkas ka Tuisu tempo vaikselt tõusma ja vahe Hirv-Mõttus tandemiga vähenema. Kui varem sattusin ka mina ette tempot tegema ja vedama, siis sealt alates püüdsin mitte maha jääda. Aeg-ajalt laekus infot et vahe väheneb ja kui kusagil Plaani kandis (ca 72 km) saime teada, et vahe ainult 1.30, siis hakkas juhtuma (loe: tuiskama). Ja tuiskama hakkas nii korralikult, et minul hakkasid käigud otsa saama. ca 80 km kandis nägime heinamaal haanjamehi tõusul ragistamas. Sellest hetkest edasi jäin ma üksi.
Alguses lõi moti pisut alla- pool distantsi läbi, kõht on tühi, tempo langeb ja kohe tulevad selja tagant hullud pundid mööda. Nagu Elionil:) Tegelikult ei tulnud sealt mingeid punte. Sõin, vaatasin päikest ja üritasin loodust nautida. See aitas ja juba ca 5 km hiljem, kui olin taas tõusmas Munamäe jalamile tundsin end üsna hästi. Eriti hästi mõjus kohtumine lühikese raja tüüpidega- tundsin end lausa lendavat:) Mõnus oli pidevalt mööda sõita, aeg-ajalt inimestega suhelda. Kõik olid hästi viisakad ja pakkusid võimaluse korral alati möödumisvõimalust. Tänud kõigile!
102 km toitlustuspunktis tegin oma ainukese 10 sekundilise peatuse ja võtsin uue veepudeli. selle peatuse jooksul nägin silmanurgast Haanja vormi möödumas. Esiti arvasin, et tegu mõne lühema raja mehega, aga mõni hetk hiljem nägin seljal numbrimärki- Pait. Tema nägemine andis kinnitust, et väga aeglaselt ma ei sõidagi. Kutt kurtis, et jube nälg on peal ja koguaeg peab söömas käima. Vaatamata tühjale kõhule sõitis ta mööda imevaid niite minust märksa kiiremini ja ma ei teinud isegi katset temaga kaasa minna.
121 km toitlustuspunktist läbi sõites kohtusime taas- tema tuli jälle söögilauast. Ja jälle kordus sama vestlus tühja kõhu teemal:) Ka sel korral ei olnud mul võimalust temaga kaasa minna- 6-7 sadulas veedetud tundi olid oma töö teunud ja liigseid kiirendusi endale lubada ei saanud. Teadsin, et sinna kadus kolmas koht, aga rohkem hobujõude polnud kusagilt võtta.
Viimased 30 km oli täielik nauding- tee oli õigele poole viltu ja kilomeetrid kulusid kiirelt. Isegi Rõuge tuurilt tuttav Vällamägi, kus kamp daunkillerid peadpööritavat sõitu tegid, läks üsna mõnusalt. Mägi ei tundunud nii suur nagu varem pelgasin.
9 tundi ja 1 minut oli stardist kulunud, kui jälle Kubija Hotelli ette jõudsin. Sel korral sain siis maailma parima koha: 4. koht. Võitjale kaotasin lõpuks poole tunniga ja viimased 80 km väga hästi sõitnud Tuisule kaotasin tervelt 24 minutiga. Seega hakkasid vahed ikka mingil hetkel julgelt kärisema ja kõvad mehed sõitsid väga palju eest ära. Kripeldama midagi ei jäänud. Neljandast kohast paremat loota oleks olnud väga keeruline.
12. okt 2010
Hispaania ARWC2010 aftekas Pannjärvel
30.10.2010 toimub Mountain Loghome XT-SÜGISSEIKLUS Pannjärvel,
mille järel on võimas XT aftekas ning nagu loomalikult ka ARWC2010
aftekas koos piltide vaatamisega.
5 tundi kestev Sügisseiklus on Mountain Loghome 48/12h lühendatud variant, tutvustamaks sellist seikluse mudelit!
Registreeru võistlusele ja loe lähemalt http://xteam.ee/
9. okt 2010
8. okt 2010
Nike
Nathani jalanõud ei olnud Nike ainuke mure- kohe alguses sai Nathan silma tugeva silmapõletiku ning ka finishis olid ta silmavalged tumepunased. Samuti navigaator Chrisil oli alguses tervisega kehvasti, mistõttu oli nende alguse liikumistempo plaanitust aeglasem. Spets orienteerumislõigu esimese osa 15 minutiline viga tuli Chrisi sõnul sellest, et tegeleti ka hilisemate võitjate ja veel ühe prantsuse puugi küljest maharaputamisega, mistõttu jäi kiire tempo juures kaardilugemiseks vähem aega. Ja austalt öeldes oli ka piinlik- naljakas pealt vaadata, kui Buff sai enne kaardi kätte, kuid jäi seejuures nõutu näoga Nike poole vaatama, et kuhu Chris neid nüüd juhib, rääkimata muidugi prantslastest, kes kas nad pole mitte kogu aeg nõutu näoga:)
Kui Nike finishisse tuli, oli kogunenud mõnus hulk inimesi neid tervitama ja see tervitus oli soe. Kes ei tea, siis ka Lisal alias Monal oli esimene võistlus pärast lauskokkupõrget tee keskel oleva märgiga, pärast mida kardeti kohati ka kõige hullemat. Ise ta ütles mulle kohe pärast võistlust, et õnnetus tunda ei andnud või kui siis tuli see talle meelde paaris raskemas kohas. Finishis neid vaatades jäi mulje, et nad isi on võistlusega rahul, kuigi eks nad ju võitu võtma läksid.
Muud:
Silmaalused olid mõnel inimesel mustad küll natuke ja mitte magamatusest- samas aga ka isa tiim Portugalis oli 4 päeva kohta (enne 5 päeva) maganud ainult vast 4-5 tundi (nagu ka nende support) ja Pilvi ja Minn ei söö praktiliselt geelegi. Randy elab ka alates 3 päevast tomatimahlal:) Inimese jõuvarud on peaaegu piiramatud, sõltub vaid motivatsioonist neid kasutada.
Kohad:
Kohtadest ei olnud rajal õrna aimugi- enamvähem oli selge, kui palju tiime veel rajal oli, aga hetkel ei oska sedagi öelda. Mingi hetk nimetati kohta 26, siis 21. Palju tiime jättis lõpus nö mittekohustuslikke asju tegemata, ka meie ning trahvitunnid tulevad üsna suured- ehk näis kes nende tundidega lõpeks peale jääb. Kuna trahviks arvestatakse nõrgim aeg x 2, siis sõltub lõpptulemus ka erinevate etappide nõrgimatest aegadest, kus vahed võivad olla päris suured.
Ja teate, Salamanca linn on sigailus ja leidsime ja väga ilusa arhidektuuri ja võimsa auraga mägilinnu- sain ka aru, miks kohalik omavalitsus sellist võistlust võiks toetada- nii mõnegi inimese jaoks hakkas eksisteerima ka kaunis Põhja- Hispaania, kuhu tagasi tulla:)
Taktika
1. Vaadake, kui kusagilt näete, kui kaua tegi täna võitja kajakietappi- seda oli ligi 12h, kui õigesti mäletan, kell 7.30 pidin nad küll üle aia ronides kajakid vette laskma ja seda alates jõest (järve läbisid hommikul kuni 6.30ni) ning arvati, et neil on kajakk läbi 16.15, aga polnud mitte, kajakk lõppes pärast viite alles. Nike tegi kajaki 1h kiiremini ning jõudis täna suht napilt finishisse nii, et ei pidanud jääma poole tunni pärast ööd telki veetma. Kui soomlased kavatsevad homme hommikul kajakkima hakata, vöivad nad olla hiljaks jäänud- kes kajakivad jõe algusest, siis 7.30 tohivad nad hakata kajakke transportima üle tammi (min 30 min) ning finish suletakse kell 19.00 (või isegi 18.00) ehk kajakietapi + orienteerumise läbimiseks on vähemalt 1,5h + orienteerumise aeg vähem aega. Ehk kajaki peavad nad läbima veatult, aga ka väga kiiresti, põhimõtteliselt nagu BW (Nike)
Oleks meie tiim läinud lisaringile, mis oleks võtnud vähemalt 6h + lisaenergia, oleks nad kunstiliselt väljendatult- juba surnud! Aga õnneks veel ei ole ja seda kuute tundi pole ka neil kusagil võtta, kuigi homme võiksid nad hea une korral jõuda sadamasse 2 paiku ning tehes treki linnas ca 1 h lõpetavad 3 juures (varuaeg maksimaalselt 4 h, aga nagu Randy täna ütles ja ka Buffi purjetamine näitas, jõe peal on päris mitmeid rajavalikuid ning on võimalik eksida kasvõi kõrkjaid täiskasvanud osasse sõites ja see ei ole navigaatori viga, sest kaart lihtsalt ei kajasta tegelikku olukorda. Igatahes, kõige tähtsam on otsida paat! tsiteerides filmiklassikat.
Täna sõitsid meie omad kajakki korralikult ja kõik tiimid, kes läksid rajale kuni 15 min enne neid, püüdsin nad ka kinni. Loodame, et homme jätkavad sama kena rütmiga.
Lisaks eelnevale pikale segasele seletusele on tiim ka üsna väsinud (kes poleks kui peaks kõva tempoga praktiliselt ilma igasuguse tasase maata (ainult üles-alla, tõusu üle 5 km) ja järjest sõitma kolm korda ca 55-65-75 km, millest 55km oli ajaliselt kõige pikem ots. Ja seekord öösel ei oleks nad olnud enam kõige ka kiireimad köieronijad, uskuge mind.
Nii et nende taktika-jõuvarud-aeg telg tundub mulle enamvähem paigas olevat ja seda eriti selles valguses kui konkurendid ei suuda homme näiteks õigeks ajaks finishisse jõuda. Loodan südamest, et näiteks Garmin jõuab, sest seal on lahedad tüübid, nagu soomlased üldse on, minu suht unisest arust- enamus (mitte nagu rootlased- kas keegi teab lahedat rootslast?) mina ei tea. provokatsioon. ärge alluge. magage parem. nagu tiim loodetavasti magab hetkel. und head!
7. okt 2010
6. okt 2010
kysimused ja vastused
sest meie omad porutavad vinge tempoga kajakis hetkel vahetusala poole.
Info minult laekub ka soltuvalt levist, mida kohati magedes pole, aga niipea kui
on, siis laheb ka miskit teele. peatselt loodan saata emotsioone parast kajakietappi.
Paike kukub siin ara jarsult kella 20.00 paiku- pomm ja 10 minutiga pilkane pimedus, lisaks kylm, kuigi eile kui tiim magas panin korraldajatega eeskojas pidu ja ilm oli sumedalt soe:) korraldajad lubasid, et lopupidu tuleb siin vagev- eelmine kord loppes kell 6 hommikul baarist olu otsa ja ka tiimide otsingud baaris ei andnud tulemust:)
Lahen nyyd meiteomadele vastu ja krdi buff murdku jalaluu. KOHE!
5. okt 2010
4. okt 2010
3. okt 2010
2. okt 2010
Homme algab võistlus Eesti aja järgi kell 10.00 ehk tunnike on algust edasi lükatud. Kiire orienteerumine linnas ja siis üle 70 km MTBd ja siis veel üks tehniline orienteerumine!