27. juuli 2012

Varahommik:)
Liskar, Liisu, Simone ja Venna veetsid öö metsas raja kõrval, kus õnnestus tervitada kuuevarbalisi ja loomulikult Mountinit. Randy on jätkuvalt tõsine ja Urmo rõõmsameelne. Liiguvad päris mõnusalt. Twisteri magasime kahjuks maha.
Twister, kes läbi võistuse ja üleüldse on alati positiivne oli suhteliselt moraalselt räsitud pärast oma ca 1 h lisatreeningut tobedal kickbikel. Mitte ainult ajakaotus, vaid ka toit, vesi oli arvestatud ainult ca 2 h kickbikeks ja samuti kajakivarustus (kindad, riided) oli puudu, vestid said nad korraldajalt ning nii nad oma katamaraaniga teele läksidki enne Sport rootslasi.Nii nad tundub, et kajalikis koos tulevad ka, Sport vist vähe ees. Samas jääb sellest katamaraaniehitusest meelde hästi Mann, kes oma imeilusa naeratusega päikese välla toob:) Nii et küll nad kestavad kui neil Päike kajakis om:)

26. juuli 2012





Meie omad on koos Twisteriga tublilt liikunud. EBikest jõuti vast tunnike hiljem 2h sundpuhkusega sõjaväe ala punkti, kus tehti ca 1.10 uni. Jalad on valged ja üsna kulunud, palju vett on teinu oma töö. Sundpuhkusega punktis anti korraldajate poolt sooja suppi süüa. Ja ala on tõepoolest sõjaväe oma, valve sissesõidul, sõjamasinad liikumas ja pidevalt kostvad lasud.
Vahepealsed ülesanded on sooritatud üsnagi veatult ja tuju on hea. Eileöised Tähnase enesekriitilised sõnavõtud tegelikkuses ei ole nii õigustatud midagi, sest öine orienteerumine oligi väga karm ja keeruline ja eksisid selle võistluse parimadki.
Tiimi liikmetel on tuju hea, ainult Randy teeb muret oma enesessesüvenenud vaikusega, aga selle korvab rõõmsameelne ja jutukas Urmo- nagu multikas, osad lihtsalt vahetunud:)
Nüüd liigume Hanko all keskel asuvasse punkti, kus kahest kajakist tuleb purjekas teha.
Olge tubid!
Tuli info, et Twister on läinud pikale KickBike ringile, sest neile ei jagatud infot, et ringi on lühemaks tehtud. Olime juba halliks oodanud ja pärinud, et kus nad om laevaehituspunktis.

25. juuli 2012

Kõige ilusamini uisutav tiim


Lihtsalt uskumatult ilus:) Mountainil kõik hästi, kuigi köied p60 (run+rope) oleksid võinud olla ühepikkused, mitte 15m ja kalde all ja 30 m ja püstloodis, ajavahe ca 1 h. Suome kunni naljad:)
Musid TA8-st kenasti teel, ca 10 min und, soe nämmu toit ja ilusas päikeses ratastele. Vägev oli 6 meetri kõrgusel kaljult hüpe, mis jättis sooja südame ja pesi maha öise mustuse. Palju vett on siin, eriti esimene päev. Soome koosneb 99% veest.
Kohe tulevad järgmised Twisteri musid, lähme neile vastu, laseme neile armastatud seiklusspordimussi Heli Läätselt. Peatselt ka nende mõtted. Mürakarud on hetkel suht hea tervise juures, mehed panid ratastel edasi leekima ja nende ilusaim liige on ka juba päris soe ja särav, kuigi täna öösel ja tugeva peavalu pealt võistlema tulles, pani päris muretsema:)
Twisteri omad olid mõnusad- küsimuse peale, et kuidas läheb ütles kaardilugeja, et kui jobu kaardilugeja välja saaks vahetada, oleks kõik väga hästi:)

3. juuli 2012

Kõva treeninglaager


Minn on oma sünnipäeva tähistanud erinevatel üritustel erinevates maailma-jagudes.
Nüüd siis Endurance Quest`il: www.endurancequest.com
Valmistuma hakati sünnipäevaks põhiliselt Gorha õllega eelmise aasta oktoobris-novembris treeninglaagriga Nepaalis.
Mõni pilt ka: Nepaal 2011

Igaüks lihvib Saksa laagris oma tugevaid külgi ...

21. veebr 2012

Tartu Maraton 2012

Pole ammu kirjutanud sest pole midagi kirjutada olnud. Sporti on üldse vähe olnud peale rattahooaja lõppu. Kõigepealt oli sügisel pikk puhkus ja kuna lumi ka maha ei tulnud õigeks ajaks, siis pole ka väga suusatada saanud. Koos Vuokatti nädalaga tuleb ca 220-240 km kokku sellel aastal. Võrreldes eelmise aastaga on seda ikka 2,5 korda vähem. Selle pealt kiiresti ei suusata, aga Tartu Maratoni läbi ikka kannatab sõita.
Selle aasta maraton oli mulle kümnes ja tegelikult erilisem kui eelmised. Ja erinev oli ta täpselt kahel põhjusel:
1. see oli esimene maraton, mille ma otsustasin läbida ilma suuski libisema määrimata.
2. see oli esimene maraton, mille ma läbisin ilma süsivesikuteta.
Suuskade määrimine ja söömine enne võistlust ning võistluse ajal olid varasematel aastatel olnud põhilised jututeemad ja murekohad- kas ikka määre sai õige ja kas energiat ikka jagub. Sellel aastal õnneks neid muresid ei olnud. Kui suuski libisema ei määri, siis ei saa ka määrdega mööda panna. Läksin lihtsama vastupanu teed ja sikeldasin värskelt kivilihvist tulnud suuskadel kivilihvi mustri alt ära, harjasin põhja ilusasti läikima ning läksin neljapäeva õhtul metsa proovima. Kuna suusk libises, siis oli see mure kaelast ära. Õnneks püsis temperatuur võistluspäeval mõnusalt miinuspoolel ja seega ei tekitanud ka pidama määrimine erilisi probleeme. Eelmine aasta viisin rumala peaga Suusavendadele 45 Eurot selle eest, et nad need libisema ja pidama paneksid ja seda tervelt Harimäeni.
Tagantjärele võin öelda, et omas sektoris oli mul täiesti konkurentsivõimeline suusk- kindlasti olid mõned, kellel olid libedamad suusad, aga nägin ka neid kellel olid kindlasti kehvemad suusad. Pidamine oli 4+ ja kestis ilusasti lõpuni. Kurta ei olnud millegi üle.
Kuna ma pole viimastel kuudel süsivesikuid olulisel määral tarbinud ja keha on harjunud pekiga toimetama, siis langes ära ka laadimise ja rajal söömise probleem. Siiani olen olnud korralik suhkrusõltlane ja igal võistlusel tarbinud lugematul hulgal geele ja muud jama. Muidu on haamer olnud kiire tulema. Sel aastal sõin hommikuks kolm praemuna, peekonit, avokaado ja viilu leiba rohke võiga. Rajal tarbisin pakutud jooke- vett, teed, puljongit ja spordijooki. Sellest piisas, et end hästi tunda. Võimalik, et mõnel kõige intensiivsemal lõigul ei tulnud energiat piisavalt kiiresti peale, aga päris kindlasti ei olnud mul ühtegi kohta kus oleks raskeks läinud ja oleks tekkinud tunne, et energia hakkab lõppema. Õnneks on mul rasva kaasas vähemalt kümne maratoni jagu ja seega ei saagi olla ohtu, et see otsa saaks:) Kuigi väike hirm ikka oli...
Selgeks sai, et sellise mõnusa tempoga kannatab rasvu põletades suusatada küll. Seda, et kiiresti ka saab ma veel oma nahal tunda ei saanud, kuna selleks oli suusakilomeetreid liiga vähe. Aga vähemalt Björn Ferry suusatab rasvade toel piisavalt kiiresti, et olümpiavõitjaks tulla.
Vaatamata sellele, et suuski libisema ei määrinud ja vaatamata kõikide "toitumisteadlaste" soovituste eiramisele maratonil toitumiseks, sõitsin välja oma läbi aegade parima aja Tartu Maratonil.
Koht: 373
Aeg: 3.35
Sellega tõestasin endale, et vabalt saab rahuldaval tasemel suusatada ka ilma määrde- ja geelitootjaid toetamata.

7. jaan 2012

Eesti Esimesed!


Foto: võitja tõusul

Ilmselt arvab Taevaisa: pole neil enam Veerpalut ja Maed, pole neile ka lund vaja. Las rässivad nüüd poris, sead. Õnneks aga eesti jonn on mõnes veel säilinud ja nii tegi kamp entusiaste 7. jaanuaril Kääriku Arulas jäätisemasinaga toodetud lumest Palu Vaimudemäe ümber suusaraja, et korraldada Esimesed Eesti Suusavõistlused. Osavõtjaid oli sadu, nende hulgas rajameister Minn, suusahull Lea, külahull Pilvi ja naabri Seeri koer Rex. Võitjaks tuli Pilvi kuna Lea on veel rajal ja Rex diskvalfitseeriti rajale sittumise pärast. Ülejäänud osalejate finishit ei suudetud fikseerida, ilmselt oli tegemist Vaimudemäe kohalike tüüpidega.
Nüüd lähevad koondisesse saanud kodanikud pärislumelaagrisse Äkäslompolosse. Maha jääb ainult Rex kuna teatavasti võivad Põhja- Soomes rajale sittuda ainult põhjapõhrad. Laagrist tagasi tulnud, korraldatakse Teised Eesti Suusavõistlused. Kas jõuvahekorrad on muutunud??? Põnev põnev.