Elionid ja muud jutud

Peale rattarallit olen teinud päris mitu starti ja enesetunne on iga võistlusega paremaks läinud. Juuni alguses sõitsin Rõuge Elioni. Vaatamata ühele rajalt eksimisele täitsin eesmärgi ja sain 100 hulka. Eriti hea oli viimasel tõusul Eesti ühest kiireimast ratturist, Ervin Korts-Laurist mööda sõita:)



Nädal hiljem käisin alternatiivsel Marimetsa Kapi nime kandval rattaüritusel Paliveres. Mõnus rada ja mõnus treening. 5 koht.

Nädal hiljem startisin ka Otepää Elionil. Eelmise aasta rada oli kõvasti kohitsetud ja järele oli jäänud rämedalt kiire ja grupisõiduoskusi nõudev rada. Stardist sain hästi liikuma ja Otepäält välja sõites hoidsin end teada tuntud Andre eraldistardikunn Kulli tuulde. Mingil hetkel vajus meie vahele Hawaii särgis tüüp kes mõnikümmend sekund hiljem vahe sisse jättis. Kahjuks ei suutnud sel hetkel otsustada, et tuleb Kulliga kaasa minna ja jäin ilmselt lootma, et keegi teine veab vahe kokku. Korra veel üritasime, aga eesolev liidrite grupp sõitis ikka liiga kiiresti. Tagant tulid suured grupid selga ja meie punt paisus mega suureks. Hoidsin end grupi etteotsa ja paaril korral isegi käisin vedamas. Mis seal salata suurimat tööd käis tegemas Ermo Rae, kes vedas seda gruppi ikka kilomeetrite viisi. Arula teeristis saime kätte esimesest pundist maha jäänud grupikesed, kus sees oli ka Maaris Meier. Esimene naine on minu jaoks olnud üsna hea indikaator- kui edastan esimest naist siis enamasti tuleb enda kohta OK tulemus:)

Metsa keerates olin piisavalt taibukas, et end pundi ette hoida ja Kääriku suusaradadele jõudes olin ca 5-10. positsioonil. Tõusudel venis grupp pikaks-pikaks. Pikal tõusul enne Kekkose radadele jõudmist nägin, et Aivar Lipp on vahe sisse sõitnud ja keegi ei taha järgi minna. Otsustasin proovida ja kutsusin ka Margus Halikut kaasa- koos lihtsam jälitada. Keegi kaasa ei tulnud ja sain üksi Lipu kätte paari kilomeetri pärast. Mõne aja pärast tulid tagant veel 4-5 tüüpi k.a. Mihhail Lukertsenko järgi. Selle pundiga sai lõpuni välja sõidetud ja aeg-ajalt mõned mahajääjad üles korjatud. Kilomeeter enne lõppu, lasketiiru juures sain koos mingi tüübiga pundil eest ära ja ca 500 m enne lõppu viimasel tõusul vajutasin pisut rohkem ja sain üksi finishisse sõita. 61. koht tundub hea, aga kui arvestada seda, et paljud ässad olid Saaremaa velotuuril siis tegelikult on see tulemus pigem keskpärane. Kripeldama jäi see, et alguses esimese pundiga kaasa ei saanud, aga head meelt tegi see, et enesetunne oli väga hea ja erinevalt eelmisest korrast suutsin aktiivne olla.