Tartu Rattamaraton 2010

Selle rattahooaja peaeesmärgiks on minul ja paljudel teistel harrastajatel ilmselgelt sel aastal juba 13. korda toimuv Tartu Rattamaraton. Kuna minu rattahooaeg on suhteliselt lühike, siis on lihtsam ja lollikindlam ajastada vormitipp just hooaja lõpus toimuvaks TRM-iks, mitte üritada suvi läbi heas hoos olla.

Eelmise aasta positiivsed emotsioonid TRM-ilt ja selle hooaja teises pooles hästi õnnestunud Elionid lisasid märgatavalt enesekindlust, et ettevalmistus kulgeb õiges suunas.

Stardipaugu kõlades üritasin mitte kohti kaotada ja kohe võimalikult ees olla. See plaan õnnestus üsna hästi ja rullirajal parandasin veel üsna jõudsalt kohti. Teel Matu TP suunas sain heasse punti ja Virgo Karu vedamisel olime kätte saamas ka peagrupi saba. Õnnetuseks õnnestus esimesel mudasel lõigul maoli panna ja see ambitsioonikas plaan jäi sel korral täitmata. Matul olin peagrupist täpselt 40 sekundi kaugusel.

Tõusul Harimäele oli enesetunne juba parem ja liikusin grupi etteotsa. Tõusul näitas Olle hullu minekut ja sõitis üksi grupil eest ära. Kuna eesminevat peagrupi ta kätte ei saanud, siis Harimäele järgnenud kiiretel kruusakatel püüdsime ta jälle kinni. Edasi kulges mõnus kruiisimine ca 20 liikmelises grupis, millele loeti kohti vahemikus 30-50. Kõik oli hea kuni selle hetkeni kui mudaseks läks. Nimelt oskasin siis jälle grupi sabasse jääda ja panin loomulikult taaskord maoli. Muda oli meeldivalt pehme ja libises uskumatult hästi. Seniks kuni end kokku korjasin oli punt ribadeks ja mina maha jäänud. Mahajäämine minu plaanidesse ei sobinud ja seetõttu pressisin end teistele järgi. Seda tegin suhteliselt palju riskides ja seetõttu leidsin end veel korra ratta alt. Peale neid kukkumisi pidasin maha arnguvestluse oma rattaga, et selgeks teha kes siin peremees ikkagi on. Sealt edasi hakkasin mudas driftimisele veits paremini pihta saama ja suutsin ratta enda all hoida. Mingil hetkel olin jälle ilusasti pundis koos Grisha, Mõttuse, Lasse ja Ahti Suppi´ga. Suur grupp oli ribadeks- mõned osavamad ja kiiremad olid lahkunud ja mõned õnneks ka maha jäänud.

Sealt edasi kulges sõit mõnusas õhkkonnas kuni 86 nda kilomeetrini, kui viimasel tõusupõksul kiirendas Lasse, kelle kruusa täis silmist pritsis kahjurõõmu nagu Kangerti avatud shampapudelist vahtu, kui ta poodiumil õnnitlusi vastu võttis. Sellele minekule suutis vastata vaid Tarmo Mõttus, kes oli ka kogu sõidu jooksul aktiivne olnud ja pidevalt tööd teinud ja teisi utsitanud. Mis seal salata, nemad kaks olid ka selgelt paremad olnud ja seda revanshi oli Jõulumäel haleda kaotuse osaliseks saanud Lassele kindlasti vaja:)

Koht: 35.

Tulemused

Sõit õnnestus isegi natuke paremini kui unistada olin julgenud. Selge on see, et TRM-il pannakse alus heale sõidule esimeste kilomeetritega ja kui Harimäel pole sind õiges grupis, siis on keeruline midagi head loota. Järgi sõita suudavad vaid eriti tugevad, aga mina nende hulka ei kuulu. Õnneks oli mul sel korral julgust ja enesekindlust, et end esimese 12 kilomeetri jooksul sundida peaaegu tühjaks sõitma. Matule jõudes polnud enesetunne kiita ja päris mitmel korral oleks tahtnud hoo alla lasta. Samas vasardas kuklas teadmine, et kui suudan alguse ära kannatada, siis sõidu edenedes läheb enesetunne vaid paremaks. Täpselt nii ka oli- tõusul Harimäele olin juba algkiirendusest ära taastunud ja tekkis tahtmine taas võidu sõita. Kannatada oli jälle mõnus:)

Võitjale kaotust kogunes kokkuvõttes ikkagi üsna palju- Kangert oli 19. minutit kiirem kui mina. 10. kohale kaotasin 8.30 aga 20. kohale vaid 2 minutit. 2009 kaotasin Euroopa Meistrile, Allan Orasele, täpselt sama palju minuteid, aga protsentuaalselt on kaotus vähenenud. Oluliselt vähem kaotasin sel korral 10. ndale ja 20. ndale kohale. Seega olen sel aastal väikese sammu tipule lähemale astunud.

Nüüd, kus hooaja olulisemad võistlused on sõidetud võib rahulikult anda hinnanguid möödunud hooajale. Ilmselgelt suurimat headmeelt teeb kogu hooaja jooksul toimunud pidev areng, mis on toimunud täiesti loomulikult ja ilma üleliigselt punnitamata. Kilomeetreid on pisut vähem, kui eelmisel aastal ja hetkel on sõidetud ca 4000 km. Olen enda jaoks selgeks saanud, et selleks et sõita hästi Elione ja TRM-i ei pea ma tegema 3h pikkuseid treeninguid. Selliseid olen sellel aastal teinud 4 tükki. Minu jaoks piisab täiesti enamjaolt 1-2 h pikkustest treeningutest, millest ca pooled on arendava iseloomuga ja sisaldavad vähemal või rohkemal määral kõrge intensiivsusega tööd. Ülejäänud siis taastavad või mahutreeningud.

Taastumiseks olen julgelt puhkepäevi võimaldanud ja vajadusel ka treeningutest pikemaid pause pidanud. Suhteliselt väike hulk läbitud kilomeetreid ja mõistlikul hulgal võistlusi on garanteerinud treeningu- ja võistlusnälja hooaja lõpuni.

Nüüd ootavad ees Haanja100 (mitte kilomeetrit vaid miili) ja Bike Xdream. Kuna sportlikud eesmärgid on saavutatud, siis lähen mõlema võistluse starti pigem loodust ja rattasõitu nautima kui kapsast ninast välja pigistama.

Pildid: Kaimo Puniste kmzphoto.eu ja Andres Minni käest laenatud