13. sept 2010

Jõulumäe Elion ja teatekrossi eestikad

Aasta viimast Elioni ootasin põnevusega. Rada mulle meeldis ja eelmisel aastal sõitsin seal oma parima sõidu. Samas tahtsin näha kuidas on mõjunud mahtude vähendamine, treeningute intensiivsuse kasv ja suurenenud puhkepäevade hulk minu saavutusvõimele. Kuna see oli ka minu esimene start CC Rota Mobilise ilusas võistlusvormis, siis oli ka klubi juhtkond seadnud kõrged eesmärgid.

Startida sain teisest stardikoridorist ja üritasin targemate õpetussõnu järgides alustada agressiivselt. Tegelikkuses olin samasugune diisel nagu varemgi. Päris mitu kilomeetrit läks aega enne kui natuke end käima sain ja kohta parandama suutsin hakata. Taaskord pidin esimesel kümnel kilomeetril kõvasti vaeva nägema ja mööda sõitma, et alguses kaotatut tagasi teha. Mingil hetkel sain kätte korraliku seltskonna, kus pedaalisid päris kiired tüübid eesotsas Lasse Nõlviku, Aivar Ridamäe, Rait Pallo, Meelis Rebane, Tarmo Neemela ja teistega.

Kohati kasvas punt ca 10-15 liikmeliseks ja seetõttu üritasin end hoida võimalikult ette. Võistluse teises pooles sattusin ka päris mitmel korral vedama. Kuna enesetunne oli parem kui kunagi varem, siis päris kohe eest ära ei tulnud- üritasin oma osa ikka ilusti ära teha. Kõige aktiivsemad vedajad olid Danek Laanela, Tarmo Neemela ja A&T tiimis sõitvad Pallo ja Rebane. Nagu tavaks saanud läks enesetunne võistluse edenedes üha paremaks ja sel korral polnud pundis püsimine eriti keeruline. Vaid mõnes liivases kohas pidin kesise sõiduoskuse tõttu mõne koha loovutama, aga kuna enesetunne oli hea siis polnud taas pundi ette sõitmine eriti keeruline.

Viimasel kümnel kilomeetril olnud mudaaukudest jooksin endisele seiklussportlasele kohaselt kiiresti läbi ja seeläbi sain alati väikese edu võrreldes paljude raseeritud jalgadega maantehuntidega, kes ei tahtnud oma valgeid sokke mudaseks teha. Peale distantsi ainukest mäemoodi asjandust aktiveerus ka Ahti Suppi, kes esimest korda võistluse jooksul ette läks ja korralikult tõmbama hakkas. See mulle sobis- juba mõnda aega olin selja taha piilunud ja uurinud, millal grupp ribadeks tõmmatakse. Kõik sujus hästi kuni võistluse ainukese äreva hetkeni, kus tegin kiire laskumise lõpus sõiduvea ja sõitsin pedaaliga vastu kändu, mis viskas jala pedaalist välja. Kohe alanud kontratõusul ei saanud jalga kinni ja tänu sellele puterdamisele said Ahti ja Danek mõnekümne meetrise edu. Kuna olin suhteliselt veendunud, et see minek on otsustav siis panin kilomeetri-paari jooksul jalad kiiremini tööle ja sõitsin neile taas järgi. Ahti tegi enamuse vedamise tööst, korra käisin ka ise eest läbi, aga tänu jälitustööle liiga palju energiat raisata polnud. Tundus, et ka Danek, kes võistluse esimeses pooles korralikult tööd tegi, ei olnud enam kõige teravam.

Mõned kilomeetrid enne lõppu saime kätte Raul Olle, kes end meie rongi peale istutas. Olle nägu vaadates oli selge, et lõpuheitlusesse ta täna ei sekku:) Niimoodi 4-5 kesi tiksusime Ahti vedamisel lõpu poole. Viimasel tõusul Ahti veits kiirendas ja väike vahe jäi sisse. Üritasin, mis ma üritasin, aga ühe koha pidin veel loovutama finishisirgel, kui kavalalt tuli tuulest välja Tanel Veski.

Tulemuseks hooaja parim koht: 24.
Tulemused

Võrreldes eelmise kahe sõiduga oli enesetunne märksa parem ja mõnusatel metsateedel ja tehnilisematel lõikudel tundsin end väga hästi ja kindlalt. Tundub, et viimasel paaril nädalal on vähene treeningmaht ja suurenenud puhkepäevade hulk igati õigustanud. Märgatavalt raske ja ebamugav oli vaid esimesel 10-l kilomeetril. Sealt edasi nautisin sõitu ja pingutamist. Hea on tõdeda, et areng on järkunud ka suve teisel poolel ja hooaja lõpuks olen taas päris hea enesetunde leidnud.



EMV teatekrossis

Pühapäeval toimusid Jõulumäel eestikad teatekrossis. CC Rota Mobilis oli seenioride arvestuses väljas kahe tiimiga. Minul oli au kuuluda A-tiimi, kus peale minu sõitsid veel Kaido Kriisa, Raul "ma ei mäleta, miks mu telefon on taksojuhi käes" Talumaa ja Andre Kull.

Sõit toimub 3,7 km pikkusel suhteliselt tehnilisel ringil ja iga tiimiliige saab ringi läbida kahel korral.

Seeniorid ja eliitratturid stardivad koos ja kokku läheb rajale 13 eliidi tiimi ja 9 seenioride tiimi. Algus on masendav- esimese 200 m järel on teistest maha jäänud kaks tiimi CC Rota Mobilis I ja II. Edasi läheb paremaks ja tänu Kaido ja Andre heale sõidule oleme koos täitsa heal positsioonil.
Saan rajale mõned sekundid peale Investment Agency eest pedaalivat Sala Raivot, kes seiklusspordis on endale nime teinud Soosambla suusaklubi eest võisteldes.

Terve ringi jooksul püsib meie vahe mõne sekundi piires- kord saan lähemale kord vajutab ta jälle eest ära. Tagant hingas kuklasse ka Viikingite II tiim, kes lõpuks küll selgelt maha jääb.

Viimastel tõusudel keeran veits peale ja staadionil möödun Sala Raivost.

Ta on vist umbes kaks korda suurem kui mina...


Teisele ringile pean minema ca 30 minuti pärast, aega veedame vaikselt kerides ja taastudes ning kaasvõistlejatega vesteldes.

Meie positsioon rajal muutub pidevalt, aga kummalisel kombel saan teisele ringile jälle mõned sekundid peale Sala´t. Sel korral otsustasin tagaajamisele vähem aega kulutada ja sõidan talle kohe järgi. Mõnesaja meetri järel laseb ta mind kavalalt mööda. Sain aru küll, et see oli kaval taktikaline liigutus, aga kuna Kaido karjus raja kõrval, et eliidi all võistlev Plekkliisu on vaid paarikümne sekundi kaugusel, siis otsustasin mööduda. Tehnilised osad üritasin puhtalt sõita ja tõusudel andsin kuuma nii palju kui tuli. Sala hakkas küll rasketel tõusudel maha jääma aga sirgetel vajutas jälle järgi. Kilomeeter enne lõppu sain Plekkliisu tüübiga silmsideme ja oli selge, et selle skalbi peame ikka saama. Eelviimasel tõusul sain talle tuulde ja kohe ka ründasin. Tänu sellele manöövrile jäi siiani tihedalt kuklase hinganud Sala korraks karpi ja tundus, et sõit on tehtud. Viimasele laskumisele läksin peale kiiremini kui varem, aga kehas valitsenud piimhappe üleküllus tahtis mind ära karistada. Tegin rämeda sõiduvea ja pidin püsti jäämiseks hoo peaaegu täiesti maha pidurdama. Laskumisele järgnenud tõusul oli Sala mul taas kuklasse hingeldamas. Õnneks suutsin veel niipalju mõelda, et staadionile laskudes taipasin eest suurele vahetada ja võimalikult palju kiirust koguda. Sala tuli küll tuulest välja ja nägin tema esijooksu enda kõrval kuid suutsin end kokku võtta ja sain ikkagi napilt enne teda koju. Päris lahe oli kellegi vastu finishit teha:)

............aga mul on kurjem nägu ja olen kiirem!

Tulemused

Sündmused eestikatelt klubi krooniku silmade läbi leiad siit.

Kommentaare ei ole: