Kuum- Randy ja Urmo püksid ühes kapis ehk pisike AWRC trenn

Perses on tunda 175 km, ütles Randy jõudes trenni esimesse ja ainukesse õllejoomispunkti (suur sild, kus Emajõgi Võrtsu suubub).

Tegelikult valdab see õnnis tunne neid kõiki pärast kell 10.05 alustatud ratast ja jõudes TAsse Võrtsu ääres kella 17.30 paiku. Kogu marsruut kulges Saku-Hageri-Rapla-Türi-Kabala-Pilistvere-Esku-Meleski-Vaibla-Arula. Tunde muutis paremaks 10-13 m/s puhuv vastutuul ning mehed tegid 2 km kaupa vedamistööd. Uus meetod mida prooviti oli Pilvi kasutamine tuuletakistusena ja mehed lükkavad:)

Aga TAs rõõm hapukurgi ja tursamaksa vastu paneb hetkeks valu pees unustama. Ja loomulikult õlu, ilma milleta ei oleks ju trennitegemisel mõtet.

Teate peale, et pärast ratast on isa tiigis 2 h ujumist, ütleb Pilvi, et ükskõik mida teha, kasvõi ujuda, aga mitte rattaga sõita. 49 km on veel ees. Viimane osa sellest loomulikult ülesmäge Otepää kõrgustikule ja verivärskes 10 cm kruusa- liivaseguses pehmel teel, õhtuhämaruses.

20.25 vurab esimesena Randy ja siis juba teised ka Ruusa hoovi. Tehtud 214,6 km!
Saunas võivad kõik ainult korra käia, muidu ei anna üritus seiklusspordi formaati välja.

Hommikul kell 4.00 meeleolu hea, natuke unised näod kogunevad üsna näljastena laua äärde, väljaarvatud Urmo, kes kaob pimedasse tuppa minaäraunustamisega tegelema. Valju kutsungi peale on lõpeks ka tema tatraputru söömas.



5.06 viimane pilt ja öhhe nad kadusidki... kus sa küll oled mu isake?
Esialgne plaan trekkida lauskmaal Võrtsu äärde asendati märksa huvitavama ja mis kõige olulisem, mägisema teega Arula ja Märdi küla vahelisel alal, millest parim osa oli Kekkose ja Purakamäe ring, tõusumeetreid kokku üle 500 meetri. Kõrgeima ja madalama punkti vahe 101 meetrit, Harimäe alt kuni tippu.

36 km trekki möödub nagu linnutiivul ja 10.12 jõuavad nad tagasi, ülimalt rõõmsad ja entusiastlikud, nagu üks varahommikune jalutuskäik olema peabki.

Vahepalana sibula-tursamaksasalat, mulgi kapsad ja loomulikult ÕLU ning pärast väikest autosõitu kell 12.20 lükkasiva nad kajakid järvele... Tondisaarele ja tagasi- 25 km. Väga mõnus kajakk ning 15.35 sai shampanjaga väikese trenni lõppu tähistada.



Emotsioonid mõnusad, tunne, et võiks kohe edasi 5- 6 h trekkida ja võibolla siis ka juba MTBga sõita. Vihma ei saanudki kuigi yr.no lubas ja Ruusal oli ootamas juba peaaegu soe kümblustünn.
Täna pühapäeval on siis viimane viimistlus ehk Valgamaa meistrivõistlused orienteerumises.
Ahjaa, püksid... selgus, et Urmo püksid olidki Randy kapis, aga et nimi peal, leidsid püksid õnneliku omaniku ülesse. Nagu Urmo lisas, sealt küll ei oleks osanud oma pükse otsida:)