Üritan nüüd noppeid üleelmisest nädalast siin kirja panna. Ja ikka alustaks kohe algusest. Loodan, et kunagi teeme ka huvilistele pikema presentatsiooni.
Varustus I
Et tegemist on MMiga saime tunda varustuse kontrollis – see oli kohati väga karm. Esimesel kastel ei läbinud me ei esmaabipauna kontrolli kui ka üldist varustuse kontrolli. Tõsisem puudujääk esmaabipaunast oli korralik verd sulgev tampoon. Olin tõlgendanud ingliskeelset nimekirja kodus teisiti. Korraldajad tõid mulle kusagilt korraliku kahe seebi suuruse kamaka sidematerjali, mis pidi sobima suuremate verejooksude sulgemiseks. Nii selle asjaga ühel pool.
Üldise varustuse kontrollis pidasime korraldajatega maha pika diskussiooni teemal polyethylene survival bag . Meie mõtlesime selle all vihmakeepi. Eestis asju kokku otsides olime teinud nalja, et sellise nimetuse võiks sobida ka üks suuremat sorti prügikott. Nagu kohalikus matkapoes selgus, et nii see peaaegu oligi – polyethylene survival bag on oranzhi värvi suur kilekott, kuhu on hea vihma eest varjuda ja paremaid aegu edasiliikumiseks oodata.
Kohalikud poed võisid sellisest multisportlaste hordidest ainult rõõmu tunda – mida kõike sealt vihma, külma ja nälja hirmus ning varustuse korrigeerimiseks kokku ei ostetud. Ostsime meiegi kõik oma elu kallimad sokid – veekindlad ja hingavad! Kaartide lamineerimise kile oli linnas üldine defitsiit peale seda kui keegi oli raamatupoest 30 rulli seda väärt materjali ostnud. Müüjal ei jäänud muu üle kui minu pärimise peale vaid käsi laiutada.
Varustus II
Kõik meil rajal kaasas olev varustus pidi olema pakitud kastidesse, mille mass ei tohtinud ületada 40 kg. See oli päris keeruline ülesanne. Jäime päris mõtlikuks kui kasti kaalu, kuhu pidime mahutama nii ronimisvarustuse kui ka jalgrattavarustuse ei suutnud kuidagi alla selle maagilise piiri saada. Kõik oli hädavajalik.
Paras ehmatus oli meile ka esimese pakitud kasti proovikaalumine. Kaal näitas üle 70 ühiku. Jäime päris nõutuks kuni tulime ideele, et see näit võis olla kohalikus massiühikus naelas. Panime Andrese prooviks kaalule, meie eksperiment lõppes kaalu lõhkumisega ja teadmisega, et sellel kaalul peaks kusagilt saama muuta skaalat SI süsteemi.
Lõpliku kaalumise tegid kohtunikud järgmisel päeval kui neile kaste üle andsime. Seda tähtsat toimingut saatsime tegema Andrese. Andres jälgis kaalumisi ja kui lubatud maagilisest 40 kilost mõned kilod/grammid puudu lisas kastidesse Dynamiti. Jah, seda meie toetaja A. Le Coqi energiajooki. Korraldajatel olid alguses silmad pungis, mis dünamiit, aga peale selgitust lubati meil nii toimetada.
Rada, kaardid ja rajaraamat
Need tähtsad asjad saime kätte päev enne võistlust. Kaardid oli 1:50 000 skaalas ja neid müüdi igas matkapoes. Punktide koordinaadid saime rajaraamatust, edasi tuli leida punkti asukohad kaardil. Töö kaartidega sujus meil Randyga suhteliselt edukalt, ainus küsimus oli, kas rajaraamatus kirjeldatud trassid punktide vahel on kohustuslikud või soovituslikud. Nagu hiljem selgus soovitus-kohustuslikud ning õigelt teelt kõrvalekaldumist vist karistati trahviminutitega. Problemaatilisem oli kaartide veekindlaks tegemine, sest kilet nappis. Rain ja Andres said sellegi trikiga siiski hakkama.
Võistluste avamine
Siin oli nalja ja naeru palju, sest millal veel rõõmus olla kui mitte enne starti. Kõik 49 võistkonda käisid korra laval ja rääkisid, mis hingel. Üks võistkond oli patareide laadimisega pannud põlema hotellitoa ja nüüd oli võimalus kurta seda kõigile. Meie kapten Rain tutvustas multispordimaailmale paari lausega meie peasponsorit ISC-d. Eriti meeldejääv oli ühe võistkonna eriti lühike tervitus – Meie sponsor saatis meid siia testima veekindlat riietust – lihtsuses peitub võlu. Naljad vihma, külma, väsimuse jne. üle ning head soovid kõigile kaasseiklejatele ja tänud sponsoritele olid põhilised, mis lavalt maha hõigati.
Õhtust sai öö
Peale kahte päeva tõsiseid, õigemini meestel lausa kahte poolt päeva tõsiseid ettevalmistusi saime lõpuks viimasel õhtul enam-vähem normaalsel ajal ja enam-vähem rahuliku südamega magama. Uuel päeval tuli tõusta 4.30 ja 5.15 olla bussis, mis viis sadamasse, et laevaga sõita Rumi saarel, kus proloog ja ülejärgmisel päeval algas pikk seiklus kajakkimisega.
12. juuni 2007
11. juuni 2007
Tänud huvilistele
Nüüd on lõpuks Shotimaa tunded piisavalt settinud, et näha kaugemale kui oma nina ette ja kirjutada siia blogisse mõni rida üleelmisest nädalast. Aga kõigepealt võlad. Tuhanded tänusõnad meie toetajatele! Tuhanded tänud huvilistele, kõigile, kes selle lehekülje vahendusel või ka teisi infokanaleid jälgides elasid kaasa ISC Adventure Team võistkonna kulgemisele Shotimaa maastikel. Teie toetus aitas meid kõvasti. Aitäh!!!!
Eriti tore oli 6.päeva varahommikul leida oma varustusekastist tervitusi Eestist. Väsimus ja vaevad olid korraks unustatud ning nägu läks naerule. Arturi kommentaarid 4 kajakkivast sõbrast olid eriti aktuaalsed, sest just olime lõpetanud viimase kajakkimise. Kõik tuli meelde ja ajas väga naerma.
Eriti tore oli 6.päeva varahommikul leida oma varustusekastist tervitusi Eestist. Väsimus ja vaevad olid korraks unustatud ning nägu läks naerule. Arturi kommentaarid 4 kajakkivast sõbrast olid eriti aktuaalsed, sest just olime lõpetanud viimase kajakkimise. Kõik tuli meelde ja ajas väga naerma.
Kuidas kuu kulgeb ehk vabatahtliku korraldajana MMil
Paar rida sellest, kuidas ma jalavigastusest hoolimata elu ilusaima puhkuse veetsin.
Kui sai selgeks, et mu jalg MMiks ikkagi jooksukorda ei saa, kuid et suurvõistluste hõngu siiski vahetult tunda, taotlesin juba aprillis MMi vabatahtliku korraldaja kohta. See tagas mulle tasuta transpordi Glasgow lennujaamast Fort Williamisse, 25 naela toiduraha nädalaks ja magamiskoha kultuurikeskuse saali põrandal paaril ööl. Aga rahas, nagu korduvalt kinnitatud, ei peitugi õnn. Olulised on positiivsed emotsioonid ja neid sain ma selle nädala jooksul kuhjaga.
Mida tegin mina, marshal'ina? Lühidalt: olin transporditööline, plinkiv majakas, liikuv SI-jaam, infopunkt ja keskkonnakaitsja.
Detailidesse laskumata toon siinkohal positiivseid emotsioone tekitanud asjade, kohtade, inimeste, hetkede ja sündmuste lühendatud loetelu:
mäed ja lochid (need kitsad merelahed ja järved),
Fort Williamist Mallaigi viiv tee koos single-track teelõikudega,
Harry Pottery filmi raudteesild,
meresõit praamil Spanish John,
Knoydart’i poolsaare elanikud ja seljakotituristid,
pilgeni täis kõrts Inverie külas,
fish and chips,
vähipüük sadamakailt,
tõus ja mõõn,
helekollaseid priimulaid ning siniseid kellukaid täis metsaalused,
roosades õites rododendronisalud,
kristallselge jääkülm soolane merevesi,
romantilised õhtu- ja hommikusöögid rannal,
kuu ja planeetide kulg taeval läbi öö,
laias kuukiires ranna poole sõudvad kajakid,
kõrvulukustav vaikus,
vaade mäekünkalt alla merele,
kirikust ümberehitatud elumaja (katuseakendega!) rannal,
lambad mägikarjamaadel,
kosed jne, jne ...
Sellist, oma lemmikharrastuse fännidega puhkuse koosveetmist, soovitan kõigile.
Järgmisel aastal peetakse seiklusspordi MM Brasiilias, võistluse nimi on Ecomotion…eks näis… (Tutvustav video eelmise aasta võistlusest, mida lõpubanketil näidati, oli hästi tehtud... http://www.ecomotion.com.br/Rio2006/ )
Kui sai selgeks, et mu jalg MMiks ikkagi jooksukorda ei saa, kuid et suurvõistluste hõngu siiski vahetult tunda, taotlesin juba aprillis MMi vabatahtliku korraldaja kohta. See tagas mulle tasuta transpordi Glasgow lennujaamast Fort Williamisse, 25 naela toiduraha nädalaks ja magamiskoha kultuurikeskuse saali põrandal paaril ööl. Aga rahas, nagu korduvalt kinnitatud, ei peitugi õnn. Olulised on positiivsed emotsioonid ja neid sain ma selle nädala jooksul kuhjaga.
Mida tegin mina, marshal'ina? Lühidalt: olin transporditööline, plinkiv majakas, liikuv SI-jaam, infopunkt ja keskkonnakaitsja.
Detailidesse laskumata toon siinkohal positiivseid emotsioone tekitanud asjade, kohtade, inimeste, hetkede ja sündmuste lühendatud loetelu:
mäed ja lochid (need kitsad merelahed ja järved),
Fort Williamist Mallaigi viiv tee koos single-track teelõikudega,
Harry Pottery filmi raudteesild,
meresõit praamil Spanish John,
Knoydart’i poolsaare elanikud ja seljakotituristid,
pilgeni täis kõrts Inverie külas,
fish and chips,
vähipüük sadamakailt,
tõus ja mõõn,
helekollaseid priimulaid ning siniseid kellukaid täis metsaalused,
roosades õites rododendronisalud,
kristallselge jääkülm soolane merevesi,
romantilised õhtu- ja hommikusöögid rannal,
kuu ja planeetide kulg taeval läbi öö,
laias kuukiires ranna poole sõudvad kajakid,
kõrvulukustav vaikus,
vaade mäekünkalt alla merele,
kirikust ümberehitatud elumaja (katuseakendega!) rannal,
lambad mägikarjamaadel,
kosed jne, jne ...
Sellist, oma lemmikharrastuse fännidega puhkuse koosveetmist, soovitan kõigile.
Järgmisel aastal peetakse seiklusspordi MM Brasiilias, võistluse nimi on Ecomotion…eks näis… (Tutvustav video eelmise aasta võistlusest, mida lõpubanketil näidati, oli hästi tehtud... http://www.ecomotion.com.br/Rio2006/ )
7. juuni 2007
Finishijärgsed segased tunded
Öösel vastu laupäeva (2.06), umbes poole kolme paiku jõudsime lõpuks kauaihaldatud finishijooneni. Esmalt valdas meeli muidugi piiritu rõõm, et võistkonnal MM-rada läbitud sai (*), üle kuue päeva, ca 145 tundi kestnud enesepiitsutus seks korraks läbi.
(*) küll ühe lühendatud etapiga, täisraja läbisid vaid 5 võistkonda, meiesuguseid ühe lühendamisega oli kümmekond võistkonda, ülejäänud võistkondadel lühendati rada kaks või/ja enam korda)
Õnnitlused võistkonnakaaslastelt ja -kaaslastele, kallistused Eestist kohale sõitnud poolehoidjatelt, finishishampus ja - pildid, tunne oli mõnus.
Edasi protseduur, kus randmetelt lõigati SI-pulgad, vabastati meid GPS-seadmest.
Seejärel juhatati meid kastidele jalga puhkama... siit edasi valdasidki vähemalt mind kohati väga segased tunded...
Ühelt poolt jätkuv õnnetunne, et kõik see sai läbi, teisalt aga hakkas pärale jõudma reaalsus!
Üht tuleb öelda, et mõned hetked pärast seiklust tundub elu väga tühine!
Kõik see, mille nimel viimasel nädalal pingutanud olid, millele kogu tähelepanu ja meeled häälestatud olid, on nüüd korraga läbi ja selja taha jäänud. Enam ei tarvitse keha edasi liikuma sundida, ei ole vaja valu ja vaegusi alla suruda, ei vilgu peas üks ja läbiv mõte, et kuidas kiiremini edasi saab, kõik see on läbi. Ja tunne on tühi (mõneks hetkeks).
Reaalsus haarab, kui üritad end uuesti liikuma ja tegutsema saada, keha on kurnatud, suurte liikumisvaegustega ja igat liigutust saadab valuaisting.
Sõprade julgustavad sõnad, Mareti tehtud paar võileiba ja Eestist kaasa saadud Aura mahl ajavad lõpuks mu niikaugele, et hädapärased toimingud vajavad lihtsalt ärategemist, kui vastumeelesed ja kui väsinud ka parajasti poleks - käia dushi all, pesta kehalt maha võistlushigi- ja pori, tohterdada kurjemad haavad ja siis teenitud puhkusele kobida magamiskotti.
Järgnevad päevad möödusid peamiselt jalgu järgi vedades ja igal sammul oiates. Aga tänaseks (N, 5 päeva finishist) on juba suuremad tursed põlvedelt, hüppeliigestelt, kätelt taandunud ja enam-vähem tavapärane elurütm ja tegutsemisvõime taastunud. Unenälga pole küll veel suutnud täis magada. Kaua lõhutud põlvede ja hüppeliigeste taastumine aega võtab, eks näis.
Nüüdseks on täielikult maad võtnud rahulolu, et võistlus läbitud sai ja meie arvates isegi täitsa korraliku tulemusega - lõpuks protokollis siis 13.koht! seda 49 startinud tiimi seast ja finishijoone lõpetasid 31 tiimi.
Ala iseloom on juba selline, et lõppu jõudmine on juba väiksemat sorti kordaminek - 500+ km raskel maastikul, 200+ km sellest jalgsiläbimist (lisaks trekkingu etappidele ka mitmed pikad lõigud rattaetappidel oli võimalik läbida vaid ratast kõrval lükates, lisaks kajaki etappidel mitmed vedamislõigud (2km+4km+ca15km+2km rasket maastikku), palju ülesmäge (kogutõusu üle 20 km), samapalju allamäge, eks see kõik lõpuks hakkaski meie jalgadele liiga tegema, küll aga ei piisanud sellest meie vaimu murdmiseks.
Tänud kõigile toetajatele, sõpradele, kes aitasid nõu-jõu ja vahenditega ning samuti suured tänud aktiivsetele poolehoidjatele, kes meile häid positiivseid sõnumeid saatsid ja mis meile mitmes vahetusalas tujutõstmiseks üle anti!
Tänud ka võistkonnakaaslastele, kes vajadusel toetasid-abistasid-söötsid-jootsid, kui omadega ühel hetkel täiega audis olin - see kuidas ma köieharjutustest tagasi rataste juurde jõudsin, on minu mälus sealkohal üks suur must auk.
Järgmiste seiklusteni, igatahes!
(*) küll ühe lühendatud etapiga, täisraja läbisid vaid 5 võistkonda, meiesuguseid ühe lühendamisega oli kümmekond võistkonda, ülejäänud võistkondadel lühendati rada kaks või/ja enam korda)
Õnnitlused võistkonnakaaslastelt ja -kaaslastele, kallistused Eestist kohale sõitnud poolehoidjatelt, finishishampus ja - pildid, tunne oli mõnus.
Edasi protseduur, kus randmetelt lõigati SI-pulgad, vabastati meid GPS-seadmest.
Seejärel juhatati meid kastidele jalga puhkama... siit edasi valdasidki vähemalt mind kohati väga segased tunded...
Ühelt poolt jätkuv õnnetunne, et kõik see sai läbi, teisalt aga hakkas pärale jõudma reaalsus!
Üht tuleb öelda, et mõned hetked pärast seiklust tundub elu väga tühine!
Kõik see, mille nimel viimasel nädalal pingutanud olid, millele kogu tähelepanu ja meeled häälestatud olid, on nüüd korraga läbi ja selja taha jäänud. Enam ei tarvitse keha edasi liikuma sundida, ei ole vaja valu ja vaegusi alla suruda, ei vilgu peas üks ja läbiv mõte, et kuidas kiiremini edasi saab, kõik see on läbi. Ja tunne on tühi (mõneks hetkeks).
Reaalsus haarab, kui üritad end uuesti liikuma ja tegutsema saada, keha on kurnatud, suurte liikumisvaegustega ja igat liigutust saadab valuaisting.
Sõprade julgustavad sõnad, Mareti tehtud paar võileiba ja Eestist kaasa saadud Aura mahl ajavad lõpuks mu niikaugele, et hädapärased toimingud vajavad lihtsalt ärategemist, kui vastumeelesed ja kui väsinud ka parajasti poleks - käia dushi all, pesta kehalt maha võistlushigi- ja pori, tohterdada kurjemad haavad ja siis teenitud puhkusele kobida magamiskotti.
Järgnevad päevad möödusid peamiselt jalgu järgi vedades ja igal sammul oiates. Aga tänaseks (N, 5 päeva finishist) on juba suuremad tursed põlvedelt, hüppeliigestelt, kätelt taandunud ja enam-vähem tavapärane elurütm ja tegutsemisvõime taastunud. Unenälga pole küll veel suutnud täis magada. Kaua lõhutud põlvede ja hüppeliigeste taastumine aega võtab, eks näis.
Nüüdseks on täielikult maad võtnud rahulolu, et võistlus läbitud sai ja meie arvates isegi täitsa korraliku tulemusega - lõpuks protokollis siis 13.koht! seda 49 startinud tiimi seast ja finishijoone lõpetasid 31 tiimi.
Ala iseloom on juba selline, et lõppu jõudmine on juba väiksemat sorti kordaminek - 500+ km raskel maastikul, 200+ km sellest jalgsiläbimist (lisaks trekkingu etappidele ka mitmed pikad lõigud rattaetappidel oli võimalik läbida vaid ratast kõrval lükates, lisaks kajaki etappidel mitmed vedamislõigud (2km+4km+ca15km+2km rasket maastikku), palju ülesmäge (kogutõusu üle 20 km), samapalju allamäge, eks see kõik lõpuks hakkaski meie jalgadele liiga tegema, küll aga ei piisanud sellest meie vaimu murdmiseks.
Tänud kõigile toetajatele, sõpradele, kes aitasid nõu-jõu ja vahenditega ning samuti suured tänud aktiivsetele poolehoidjatele, kes meile häid positiivseid sõnumeid saatsid ja mis meile mitmes vahetusalas tujutõstmiseks üle anti!
Tänud ka võistkonnakaaslastele, kes vajadusel toetasid-abistasid-söötsid-jootsid, kui omadega ühel hetkel täiega audis olin - see kuidas ma köieharjutustest tagasi rataste juurde jõudsin, on minu mälus sealkohal üks suur must auk.
Järgmiste seiklusteni, igatahes!
2. juuni 2007
L 01:50 Kohe-kohe on lõpp sel lool
Praegusest hetkest veel ~tunnike ja ongi finish käes! Viimati kui Maret, Terje ja mina neid kell 8 õhtul Ben Nevise otsas nägime, olid nad täitsa kobedad. Veidi küll üllatunud, et nii kaugele on jõudnud.
Täna olid neil kavas trekking ja rattasõit ja uuesti trekking (see, mis praegu käsil). Ilm oli soe ja ilus (õhtul 22 ajal +18 kraadi), nii et rattasõidul kanti pluusiks ainult numbrivesti. Igatahes - edeneti tasa ja targu, ehk siis vastavalt hetke kõige aeglasemale sobivas tempos (millegipärast käib "auku kukkumine" ikka järgemööda, mitte kõigil korraga).
Ootaja aeg on pikk .... Matid on põrandale laotatud, kastid suurest saalis kokku otsitud ja meie pessa veetud, kotid autost kohal, nõutud õlled valmis, auto põrandal vedelenud shampusepudel ka ühe kasti otsas troonimas ... Kohe lähen ajan toetustiimi lühikeselt unelt üles, valmistuma aktiivseks meie kangelaste vastuvõtuks võidukas finishis.
Sest v6it see on! Osav6it!
Täna olid neil kavas trekking ja rattasõit ja uuesti trekking (see, mis praegu käsil). Ilm oli soe ja ilus (õhtul 22 ajal +18 kraadi), nii et rattasõidul kanti pluusiks ainult numbrivesti. Igatahes - edeneti tasa ja targu, ehk siis vastavalt hetke kõige aeglasemale sobivas tempos (millegipärast käib "auku kukkumine" ikka järgemööda, mitte kõigil korraga).
Ootaja aeg on pikk .... Matid on põrandale laotatud, kastid suurest saalis kokku otsitud ja meie pessa veetud, kotid autost kohal, nõutud õlled valmis, auto põrandal vedelenud shampusepudel ka ühe kasti otsas troonimas ... Kohe lähen ajan toetustiimi lühikeselt unelt üles, valmistuma aktiivseks meie kangelaste vastuvõtuks võidukas finishis.
Sest v6it see on! Osav6it!
1. juuni 2007
R 00:15 viimane kajakitamine (60km) hakkab lõppema
Tõenäoline võitja Nike on läbi viimasest TA-st, vallutamas sedasama Ben Nevist, kus minagi käisin, ja peaks finisheerima siinse aja järgi kella 5 ajal. Veidi kehva aja nad valisid, öised vaated pole pooltki nii head kui päevased ning märgatavalt ohtlikum on ka. Nägin neid enne tõusule asumist - küll väsinud, aga üldsegi mitte niimoodi väsinud, et neid võiks kahtlustada 4x24+13 tunnilises aktiivselt värskes õhus liikumises. See on hämmastav, milleks inimesed võimelised on!
ISC tiim võiks kahe tunni pärast väljuda kajakkidest, olles 14. positsioonil (koht kõrgemal kui eelmises punktis) ja võitjast maas ühe ööpäeva.
ISC tiim võiks kahe tunni pärast väljuda kajakkidest, olles 14. positsioonil (koht kõrgemal kui eelmises punktis) ja võitjast maas ühe ööpäeva.
31. mai 2007
R 00:02 r66mus p2ev 2
Eile siis, ehk kolmap2eval... 43km trekkingult TA5-de j6udes oli tiim r66mus ja rahulolev. Rada oli olnud lauge (t6usu ainult 1780m, sisuliselt olematu v6rreldes eelmistega kus kilomeetri peale 100m t6usu) ja v2ga vesine (vihma ju sadas ja k6ikv6imalikud vett juhtivad praod olid yle ujutatud), kuid t2nu Randy eriti t2psele navigeerimisele saadi k9ik punktid edukalt k2tte. Nende tempo m99da teed astudes oli t2itsa kiire, mina oma puhanud jalgadega ei saanudki jalutada vaid pidin ikka pingutama.
TA5 asus yhes rattakeskuses, seal s99di ja vahetati riideid algavaks rattas6iduks (mis sisaldas v2ga karmi downhillirada (algus oli kahjuks uphill)). See ettev6tmine v6ttis p2ris kaua aega ... P2ris lahe laager l99di yhe kohviku varjualusesse ylesse - seal kus enne mahtus vabalt 2 tiimi majandama, olid k6ik kohad meie omade kraami t2is :) Maret kui selle punkti yhest kohtunikest ei julgenud oma nina v2ga ligi toppida, 2kki kahtlustatakse mingi salajase info avalikustamises. Tervis oli k6igil hea, ainult Ruth l6dises veidi liiga palju. Hiljem rattaraja keskel oleval lyhikesel (nii 10km) jalgsietapil v2itis ta olevat ennast nii paksult riides nagu ta pole veel kunagi elus olnud.
Downhilliraja l6pus oodates hakkasime juba kartma et neil on midagi juhtunud - seal oldi palju kauem kui teised. L6puks 6nneks selgus et k6igest Randy rattapidurid ytlesid ylesse, need parandati alla j6udes 2ra. Eks see ratas k2ek6rval jalutades rattaraja l2bimine on jah aeglane.
Yldse kulub neil siin ratta piduriklotse hulgem. Rain ytles mulle ka, mitu komplekti juba 2ra kasutatud on, aga mul ei j22nud nii suured numbrid meelde.
Rattas6idu vahel oli tore jalgsi tipuvallutus koos k6ieharjutustega. Tahtsime Terjega ilusaid kaadreid filmile ja fotodele saada, seep2rast otsustasime ka yleval 2ra k2ia. Tipp 746m. Tiimiga koos t6usmiseks pidime 2h ootama. Terje teipis kaamerat veekindlaks, mina magasin autos ja vihm l2ks yle! Magamine on ikka yks kasulik asi kyll! Seega saime nautida ilusaid vaated ja teha ilusaid pilte ning tiimile oli vihmata ilm ilmne kergendus.
K9ieharjutus sisaldas alguses ~30m t6usu jumaritega (ma ka nyyd tean mis need on). Kehva oli see et k6ik pidid sama k9it pidi tulema, mist6ttu aega ikka l2ks. J2rjekorras Rain, Ruth, Randy ja Andres nad sealt kaljunuki tagant v2lja laekusid kokku ~1h jooksul. Esimesed said seeaeg kyljesoojendajate kaasabil magada kui tagumised oma j2rjekorda ootasid. Veidi sai kehvasti et Andres k6ige viimaseks j2i, talle oleks v2ga 2ra kulunud pooletunnine uinak.
T6usmise l6puks oli kell 12 99sel ja juba pimedaks l2inud. Laskumine toimus kaheksatega, kolmes osas (50m+80m+60m). "Media girls" suunati veidi k6rvalt olematut rada pidi allapoole ja noh, kui ma ytlen et see oli v2ga j2rsk n6lv siis t2pselt seda ma m2tlengi. V2ga j2rsk on ikka v2ga j2rsk. Oleks keegi seal komistanud ja veerema l2inud ... Allolev j2rv oleks keha kinni pidanud...
Vaatamata k6igile raskustele mis neil oli selleks ajaks (K-N vaheline 99 kell 1) selja taga ja ees ootamas - nad tunnistasid et Shotimaa m2gede vahel puhuv 9ine tuul oli m6nus! Soe ja innustav.
J2rgmiseks pikaks retkeks tuleb neil eelnevalt lubatud ja v2hem lubatud jututeemad paika panna, et nad ikka koos pysiksid, mitte paarikaupa yksteise kuuldekaugusest v2lja ei astuks. Eks nad p2rast t2psustavad, mis lollusi k6ik kokku vadrati :)
Tiimi ning t99varjude teed l2ksid lahku poole 2 ajal. Viimane pilt oli sellest kuidas Ruth ja Randy pystijalu magava Andrese oma vahele turvahaardesse v6tsid ning Rain neile kahe seljakotiga j2rele lippas.
TA5 asus yhes rattakeskuses, seal s99di ja vahetati riideid algavaks rattas6iduks (mis sisaldas v2ga karmi downhillirada (algus oli kahjuks uphill)). See ettev6tmine v6ttis p2ris kaua aega ... P2ris lahe laager l99di yhe kohviku varjualusesse ylesse - seal kus enne mahtus vabalt 2 tiimi majandama, olid k6ik kohad meie omade kraami t2is :) Maret kui selle punkti yhest kohtunikest ei julgenud oma nina v2ga ligi toppida, 2kki kahtlustatakse mingi salajase info avalikustamises. Tervis oli k6igil hea, ainult Ruth l6dises veidi liiga palju. Hiljem rattaraja keskel oleval lyhikesel (nii 10km) jalgsietapil v2itis ta olevat ennast nii paksult riides nagu ta pole veel kunagi elus olnud.
Downhilliraja l6pus oodates hakkasime juba kartma et neil on midagi juhtunud - seal oldi palju kauem kui teised. L6puks 6nneks selgus et k6igest Randy rattapidurid ytlesid ylesse, need parandati alla j6udes 2ra. Eks see ratas k2ek6rval jalutades rattaraja l2bimine on jah aeglane.
Yldse kulub neil siin ratta piduriklotse hulgem. Rain ytles mulle ka, mitu komplekti juba 2ra kasutatud on, aga mul ei j22nud nii suured numbrid meelde.
Rattas6idu vahel oli tore jalgsi tipuvallutus koos k6ieharjutustega. Tahtsime Terjega ilusaid kaadreid filmile ja fotodele saada, seep2rast otsustasime ka yleval 2ra k2ia. Tipp 746m. Tiimiga koos t6usmiseks pidime 2h ootama. Terje teipis kaamerat veekindlaks, mina magasin autos ja vihm l2ks yle! Magamine on ikka yks kasulik asi kyll! Seega saime nautida ilusaid vaated ja teha ilusaid pilte ning tiimile oli vihmata ilm ilmne kergendus.
K9ieharjutus sisaldas alguses ~30m t6usu jumaritega (ma ka nyyd tean mis need on). Kehva oli see et k6ik pidid sama k9it pidi tulema, mist6ttu aega ikka l2ks. J2rjekorras Rain, Ruth, Randy ja Andres nad sealt kaljunuki tagant v2lja laekusid kokku ~1h jooksul. Esimesed said seeaeg kyljesoojendajate kaasabil magada kui tagumised oma j2rjekorda ootasid. Veidi sai kehvasti et Andres k6ige viimaseks j2i, talle oleks v2ga 2ra kulunud pooletunnine uinak.
T6usmise l6puks oli kell 12 99sel ja juba pimedaks l2inud. Laskumine toimus kaheksatega, kolmes osas (50m+80m+60m). "Media girls" suunati veidi k6rvalt olematut rada pidi allapoole ja noh, kui ma ytlen et see oli v2ga j2rsk n6lv siis t2pselt seda ma m2tlengi. V2ga j2rsk on ikka v2ga j2rsk. Oleks keegi seal komistanud ja veerema l2inud ... Allolev j2rv oleks keha kinni pidanud...
Vaatamata k6igile raskustele mis neil oli selleks ajaks (K-N vaheline 99 kell 1) selja taga ja ees ootamas - nad tunnistasid et Shotimaa m2gede vahel puhuv 9ine tuul oli m6nus! Soe ja innustav.
J2rgmiseks pikaks retkeks tuleb neil eelnevalt lubatud ja v2hem lubatud jututeemad paika panna, et nad ikka koos pysiksid, mitte paarikaupa yksteise kuuldekaugusest v2lja ei astuks. Eks nad p2rast t2psustavad, mis lollusi k6ik kokku vadrati :)
Tiimi ning t99varjude teed l2ksid lahku poole 2 ajal. Viimane pilt oli sellest kuidas Ruth ja Randy pystijalu magava Andrese oma vahele turvahaardesse v6tsid ning Rain neile kahe seljakotiga j2rele lippas.
N 14:00 eile oli r66mus p2ev
P2rast kenasid unen2gusid on ISC Adventure Team teel kajakkidega trassil TA6-TA7. Eelmises TA-s (5-ndas) magas Halti ja siis said meie omad neist m99da. Nyyd siis kohad vahetunud. TA7-st suunatakse tiim lyhendatud rajale ja antakse 24h trahvi, sest nad lihtsalt ei j6udnud sinna cut-off'i ajaks mis oli t2na kell 13:00. J2rgmine cut-off on seal homme kell 11.00 ja sellega kyll ei tohiks probleeme tulla.
Eile oli neil l6bus, sest meie Terjega tegime "t99varju-27tundi" ning samuti oli Maret neid TA5-s kohtunikuna valvamas.
T2psemalt oli asi nii, et teisip2eva 6htul ~10 ajal lahkus tiim TA3-st, olles 2h maganud. N2gime hirmus loppis n2gusid telgist v2ljumas :) Kahe tunni p2rast kajakkidega Urquhart Castle juures (punkt enne Loch Nessi yletamist) punkti v6ttes olid nad aga juba ysna inimese moodi. Kella poole 4 ajal (99sel) Foyers'i kose juures astuti v2gagi reipalt ja v2itlusjanuliselt, sest paar (lyhendatud raja) v2istkonda oli neist napilt ees ja nad tahtsid neid k2tte saada. Kuna koses oli tohutult vett siis for safety reasons j2eti mingil hetkel kose alt l2bi ronimine 2ra ja sellest need 1:10 trahvid paljudel v2istkondadel, kaasa arvatud ISC.
Selleks 9iseks ajaks oli meie omadel plaasterdatud m6ningaid jalgu ja k2si, aga suures piiris oldi terved ja r66msad.
j2tkub...
Eile oli neil l6bus, sest meie Terjega tegime "t99varju-27tundi" ning samuti oli Maret neid TA5-s kohtunikuna valvamas.
T2psemalt oli asi nii, et teisip2eva 6htul ~10 ajal lahkus tiim TA3-st, olles 2h maganud. N2gime hirmus loppis n2gusid telgist v2ljumas :) Kahe tunni p2rast kajakkidega Urquhart Castle juures (punkt enne Loch Nessi yletamist) punkti v6ttes olid nad aga juba ysna inimese moodi. Kella poole 4 ajal (99sel) Foyers'i kose juures astuti v2gagi reipalt ja v2itlusjanuliselt, sest paar (lyhendatud raja) v2istkonda oli neist napilt ees ja nad tahtsid neid k2tte saada. Kuna koses oli tohutult vett siis for safety reasons j2eti mingil hetkel kose alt l2bi ronimine 2ra ja sellest need 1:10 trahvid paljudel v2istkondadel, kaasa arvatud ISC.
Selleks 9iseks ajaks oli meie omadel plaasterdatud m6ningaid jalgu ja k2si, aga suures piiris oldi terved ja r66msad.
j2tkub...
N 12:58 HQ k6va vaidlus
Lahe. HQ-s l6ppes just k6va vaidlus, kas lykata TA7-s edasi cut off'i aega mis on kell 13:00 v6i mitte. Sest tiim nr.2 j6uab sinna punkti ~10 min p2rast ja m6ned on veel ysna l2hedal. Tulemus oli, et reegleid ei muudeta. Seoses sellega j2tkab t2israjal veel ainult 5 v6istkonda.
Meie omad tunduvat olevat oma "pikalt unelt" 2rganud TA6-s ja kajakitavad. No kui arvata et nad magasid seal 4-5 tundi, siis on neil kogu selle senise seikluse peale (4 p2eva ja ~5 h)kogunenud uneaega 8-9 tundi. Kas kujutate ette mis tunne see v6ib olla?
Meie omad tunduvat olevat oma "pikalt unelt" 2rganud TA6-s ja kajakitavad. No kui arvata et nad magasid seal 4-5 tundi, siis on neil kogu selle senise seikluse peale (4 p2eva ja ~5 h)kogunenud uneaega 8-9 tundi. Kas kujutate ette mis tunne see v6ib olla?
29. mai 2007
T 18:25 jalgratta l9pp paistab
T2nane ilm on olnud vihmane. Selline vaikne tibutamine p2ev otsa. ISC omad on ikka veel ratastega teel T3 poole, kus neid ootavad k9ik 5 kasti asjade ja s99giga ning kust edasi tuleb lyhike ujumine ja mingite imelike kajakkidega yle Loch Nessi m9lamine. Teisel pool j2rve algab 45km trekkingut Leki k2imiskeppidega ja canyoneering seal vahel.
Info rajalt, t2psemalt Terje k2est on selline, et kylma ilma t9ttu ja olemasoleva v2hese sooja hoidmiseks Ruth poole 9 ajal hommikul kylma vette ei hypanud (5 jalga alla k2restikulisse j9kke). 30 min trahvi on etem kui edasine kylmetamine. Poisid v2itsid et "lahe oli" :)
Homme pidi p2ike j2lle v2lja tulema, vast l2heb neil siis kergemaks. P9idlad on hoidmisest valusad.
Poolakad aga tegid T1-s sellise triki, et j2tsid oma p22stevestid kajakkidesse, mitte ei pannud wetbag-i. Nyyd on neil jama, sest kajakid liiguvad T6 poole, aga p22steveste on vaja T3-s Loch Nessile minnes. T9en2oliselt antakse neile asendusvestid ja m22ratakse mingi hulk trahvitunde vale asjadega majandamise eest.
Muuseas, Sleepmonstersi lehel on koht "Messages To Teams". Sinna j2etud s9numid trykitakse iga p2ev v2lja ja saadetakse tiimidele vahetusaladesse. V9ite teiegi neile sedakaudu head soovida ja meeldetuletusi j2tta.
Info rajalt, t2psemalt Terje k2est on selline, et kylma ilma t9ttu ja olemasoleva v2hese sooja hoidmiseks Ruth poole 9 ajal hommikul kylma vette ei hypanud (5 jalga alla k2restikulisse j9kke). 30 min trahvi on etem kui edasine kylmetamine. Poisid v2itsid et "lahe oli" :)
Homme pidi p2ike j2lle v2lja tulema, vast l2heb neil siis kergemaks. P9idlad on hoidmisest valusad.
Poolakad aga tegid T1-s sellise triki, et j2tsid oma p22stevestid kajakkidesse, mitte ei pannud wetbag-i. Nyyd on neil jama, sest kajakid liiguvad T6 poole, aga p22steveste on vaja T3-s Loch Nessile minnes. T9en2oliselt antakse neile asendusvestid ja m22ratakse mingi hulk trahvitunde vale asjadega majandamise eest.
Muuseas, Sleepmonstersi lehel on koht "Messages To Teams". Sinna j2etud s9numid trykitakse iga p2ev v2lja ja saadetakse tiimidele vahetusaladesse. V9ite teiegi neile sedakaudu head soovida ja meeldetuletusi j2tta.
T 00:42 rattaetapp, vettehypped, tyrolean
Momendil on satelliidisysteem maas, kuid teada on et meie omad on edukalt teel. Kui nad enne kella 3-e T3-e j9uavad, peavad kaks ujuma ~1km, teised 2 sel ajal sealsamas k9rval yhes imelikus kajakis, ja edasi k9ik neli kajakkidega yle Loch Nessi j2rve. Peale kolme j9udes istuvad k9ik kohe kajakkidesse, nii et kaval oleks umbes 3.15 j9uda. Mingit ajalist karistust ujumise 2raj22misele ei j2rgne.
Huvitavaid seiku - poolakad helistasid HQ-sse ~22 ajal ja uurisid et kas nad yhes kylas k9rtsi s99ma v9ivad minna. Korraldajad lubasid kyll. Ja selle pausi ajal j9udsid eestlased neile peaaegu et j2rele.
Lundhags (nr.8) katkestas, sest Mikael v22nas kusagil orienteerudes jalga, pidas veel jupi maad vastu kuid siis l2ks liiale ja tuli pooleli j2tta.
Maret laekus T1-st tagasi, oli k9vasti p2ikest saanud. Homme liigub T5-de edasi.
Huvitavaid seiku - poolakad helistasid HQ-sse ~22 ajal ja uurisid et kas nad yhes kylas k9rtsi s99ma v9ivad minna. Korraldajad lubasid kyll. Ja selle pausi ajal j9udsid eestlased neile peaaegu et j2rele.
Lundhags (nr.8) katkestas, sest Mikael v22nas kusagil orienteerudes jalga, pidas veel jupi maad vastu kuid siis l2ks liiale ja tuli pooleli j2tta.
Maret laekus T1-st tagasi, oli k9vasti p2ikest saanud. Homme liigub T5-de edasi.
28. mai 2007
E 13:09 vaheajad Leaderboard-il
Kuna SI-systeemiga on mingi jama, siis ilmuvad tulemused Sleepmonstersi Leaderboardile k2sitsi, ehk kui TA-st helistatakse, siis mina v9i keegi teine siin HQ-s toksib punkti saabunud v9i sealt v2ljunud v9istkonna aja sisse ja saategi seda n2ha. Kui sellel Leaderboardil konkreetse v9istkonna v2rvilisele m2rgile T1, T2 jne t2hise all minna, saate n2ha nende punktis viibimise aegu.
Meie omad on praegu s9bralikus konkurentsis poolakate (nr.4) ja Roadrunners Adventure Team'iga (29). Pole t2pselt teada kas nad yksteist n2evad, aga satelliidipilt n2itab pidevat l2hestikku viibimist.
Ajakirjanik/kaameraneiu Terje saabus just metsade ja m2gede vahelt ning kurtis et v9istkond pidi talle aeg-ajalt s9numeid saatma kuid ta pole yhtegi saanud. Yks kahest: kas neid ei saadeta v9i ei tule need l2bi. Aga j2tkuvalt - peaasi et tiim kenasti edasi liigub, k9ik muu niiv2ga oluline polegi. Hoiame p9ialt!
Meie omad on praegu s9bralikus konkurentsis poolakate (nr.4) ja Roadrunners Adventure Team'iga (29). Pole t2pselt teada kas nad yksteist n2evad, aga satelliidipilt n2itab pidevat l2hestikku viibimist.
Ajakirjanik/kaameraneiu Terje saabus just metsade ja m2gede vahelt ning kurtis et v9istkond pidi talle aeg-ajalt s9numeid saatma kuid ta pole yhtegi saanud. Yks kahest: kas neid ei saadeta v9i ei tule need l2bi. Aga j2tkuvalt - peaasi et tiim kenasti edasi liigub, k9ik muu niiv2ga oluline polegi. Hoiame p9ialt!
E 09:18 trekkingu m2ed on karmid
et mitte 9elda v2ga karmid. Ja kes satelliidipilti vaatab ja imestab miks rohelisel joonel ei pysita - seal on yks keeluala.
Maailm on väike ja Eesti on seeneniidistik
Vahelduseks tõsisele võistlusinfole on nüüd edastada tervitused Rainile. Talle (ja loomulikult kõigile tema tiimikaaslastele) soovib edu norralanna Ingrid, kes Rainiga enamvähem ühel ajal ületas suuskadel Gröönimaa.
Norra tervitused Shotimaal viibivale eestlasele jõudsid aga kohale läbi Argentina. Ingrid on praegu Buenos Aireses, kus kohtus seal resideeruva eestlanna Liisiga. Kes juhtumisi on minu tuttav.
Nii et taas kord sai kontrollitud fakt: maailm on väike ja Eesti on seeneniidistik :)
Norra tervitused Shotimaal viibivale eestlasele jõudsid aga kohale läbi Argentina. Ingrid on praegu Buenos Aireses, kus kohtus seal resideeruva eestlanna Liisiga. Kes juhtumisi on minu tuttav.
Nii et taas kord sai kontrollitud fakt: maailm on väike ja Eesti on seeneniidistik :)
E 04:27 k2sil trekking
Nii, minul m99das kenad 5h und hotellivoodis, tiim myttab m99da m2gesid ~45 kilomeetrisel jalgsietapil. J9uti kenasti enne kontrollaega, nii et praegu on j2tkuvalt k2sil t2ispikk teekond. T9en2oliselt nad sellel 99l ei maga, aga eks p2rast kuuleb t2psemalt.
Koht on ... vahemikus 13-16. Igavesti h2sti! :) Tundub et ollakse "pundis sees" ja aeg-ajalt n2hakse ka teisi. Kella 22 ajal oli veel veidi valgust ja praegu on juba valgust, nii et 9nneks pimedat ja seega vastikut aega palju ei olnudki.
J9udu neile!
Koht on ... vahemikus 13-16. Igavesti h2sti! :) Tundub et ollakse "pundis sees" ja aeg-ajalt n2hakse ka teisi. Kella 22 ajal oli veel veidi valgust ja praegu on juba valgust, nii et 9nneks pimedat ja seega vastikut aega palju ei olnudki.
J9udu neile!
27. mai 2007
P 19:05 V2ike kavalus kajakietapil
"Merel" on olud rasked, HQ-s k2ib satelliidipildi hoolikas j2lgimine, et 9igelt trassilt k9rvalekaldujad ikka piisavalt turvaliselt edasi j9uaksid.
ISC tiim tegi Randyle omase kavaluse - kasutas kajakik2rusid ja l2bis osa trassist m99da maad, kaardilt vaadates m99da suurt asfaltteed. Tublid! Sellega s22stsid nad hulga j9udu ning mitu tundi samuti. Sama triki tegid ka poolakad (number 4, Speleo Salomon) ja v9istkond 44, iRULE UK. Korra tunti kyll muret et kas see on reeglitep2rane, kuid korraldajad leidsid et kuna k9ik kohustuslik varustus on kaasas, siis on k9ik korras. Vana hea k2rutrikk t99tas ka seekord :)
V2ljas hakkab h2maraks minema (meil on kell 19.05), loodan et tiim asub kontrollpunkti CP3 j9udes kohe jalgsietapile selleks et valges p2evas v9imalikult palju edasi j9uda. Nad ei tea ju, et peavad proloogiga teenitud kaotusminutid v9itjale seal punktis p2rast tagasi istuma!
ISC tiim tegi Randyle omase kavaluse - kasutas kajakik2rusid ja l2bis osa trassist m99da maad, kaardilt vaadates m99da suurt asfaltteed. Tublid! Sellega s22stsid nad hulga j9udu ning mitu tundi samuti. Sama triki tegid ka poolakad (number 4, Speleo Salomon) ja v9istkond 44, iRULE UK. Korra tunti kyll muret et kas see on reeglitep2rane, kuid korraldajad leidsid et kuna k9ik kohustuslik varustus on kaasas, siis on k9ik korras. Vana hea k2rutrikk t99tas ka seekord :)
V2ljas hakkab h2maraks minema (meil on kell 19.05), loodan et tiim asub kontrollpunkti CP3 j9udes kohe jalgsietapile selleks et valges p2evas v9imalikult palju edasi j9uda. Nad ei tea ju, et peavad proloogiga teenitud kaotusminutid v9itjale seal punktis p2rast tagasi istuma!
P 12:04 eilseid tulemusi veel yleval pole
...aga kui korraldajad Rum-ist HQ-sse tagasi j9uavad, kyll siis saab. Tean seda et eilse proloogi kaotus v9itjale ja saadud trahviaeg (meie omad minuteada ei saanud, ehk liikumisteega ja varustusega oli k9ik OK) tuleb p2rast micro-orienteerumist ja enne uesti kajakkidesse minekut 2ra istuda. M9nedel v9istkondadel on selline sunnitud puhkepaus 5h, m9nedel 28 min. Kui eilsed proloogi tulemused saame, siis tean kaua ISC omad jalgu sirutada saavad.
P 10:28 Start antud, kajakkidega ~45km k2sil
Fort Williamis ilus ilm, loodetavasti ka seal kus praegu v9istlejad. T2na meie tiimi satelliidisignaalisaatja t99tab, nii et saame nende kulgemist vaadata. Need signaalid laekuvad netti iga 15 min tagant ja erinevatel tiimidelt eri aegadel, nii et eks alles TP-st saab teada millises j2rjestuses t2pselt ollakse.
Kajakitamine pole ISC tiimi just k9ige tugevam kylg. Istutakse nii et Ruth ja Randy on yhes ning Andres ja Rain on teises. Rain on kyll spetsialist, aga teised on sellise pika ja suhteliselt merelise s9idu juures ysna asjaarmastajad. Nii et 2rge olge pettunud et nad seal v9istlejaterivi l9puotsas on :) Rada on veel pikk ja TEGELIKULT on oluline et nad positiivsete emotsioonidega l9puni v2lja veavad. See ei ole lihtne ja enamus meist, kaasa arvatud mina, ei oska seda katsumist t2pselt ettegi kujutada.
Ja minu jalad on eilsest ronimistest vga valusad.
Kajakitamine pole ISC tiimi just k9ige tugevam kylg. Istutakse nii et Ruth ja Randy on yhes ning Andres ja Rain on teises. Rain on kyll spetsialist, aga teised on sellise pika ja suhteliselt merelise s9idu juures ysna asjaarmastajad. Nii et 2rge olge pettunud et nad seal v9istlejaterivi l9puotsas on :) Rada on veel pikk ja TEGELIKULT on oluline et nad positiivsete emotsioonidega l9puni v2lja veavad. See ei ole lihtne ja enamus meist, kaasa arvatud mina, ei oska seda katsumist t2pselt ettegi kujutada.
Ja minu jalad on eilsest ronimistest vga valusad.
26. mai 2007
Ben Nevis ja sellega kaasnev
Nagu juba korra 9eldud, on Ben Nevis UK k9rgeim tipp, ja meie v9istlejate rada viib sinna otsa k9ige viimasel distantsijupil. Mina k2isin t2na katsetamas, kuidas ka on. Lyhikokkuv9te on, et raske on.
Ben Nevis ise on m2gi nagu m2gi ikka. Rada m99da t9used sinkadi-vonkadi, laup2eva puhul oli palju rahvast kellest m99duda. All paistis p2ike. Umbes 800m peal algas pilv. Edasi tuli rahe, seej2rel lumi. Aeg-ajalt pilved hajusid ja sai allapoole vaadates n2ha kust tuldud on. Tipp pysis peidus. Ja l9puks oligi nii et k2isin selles tipud 2ra nii et ei saanud nautida suurep2rast vaadet ega midagi, sest n2htavus vast 30m.
V9iks ju mossitada, aga tegelikult lahe osa alles algas. Ega v9istlejad ei piirdu ju tippu jalutamisega ja sealt lihtsalt tagasitulekuga. Tagasitulek on keeruline. Kui keegi sinna 99sel ja/v9i uduga j9uab, siis nomaeitea... T9siselt kahju sellistest. V9istkonnad peavad nimelt alustuseks laskuma ~400m ~75kraadist kivirynkadest koosnevat n9lva ja siis turnima m99da v2gagi kitsast silda (see pole 9ige s9na aga ma ei tea kuidas 9ieti on, ingl.k. nimetati seda bridge) pidi j2rgmise m2eahelikuni, selle l9pust punkti v9tma (tipp 1010m) ja laskuma ilma rajata kanarbikulist n9lva pidi vast ~500m peale. No ja edasi rada m99da veidi ylesse ja alla ja ongi finishis. Nii lihtne!
Minul v9ttis see rahulikult kulgedes 6 tundi, aga nemad on selleks ajaks 5 99p2eva rajal olnud.
Hullemad kohad on sild (kes sealt libisema l2heb ja allapoole kukkuma hakkab, see ellu ei tohiks j22da (kas ma juba ytlesin et lumi on kivide peal ja vahel?)) ning laskumine. N2is mis mu jalad selle ettev9tmise peale homme kostavad, praegu tundub et midagi head loota pole.
Yldistest asjadest aga niipalju, et Aiki ja Maret on t99postidel TA-des ehk "transaction point"ides, mina HQ-s ehk peakontoris. Terje Rum'is kaameraga v9istlejaid pildile v9tmas. Ning v9istlejad peaksid kohe k9hu t2is saama ja magama keerama.
Hommikul l2heb 9ige asi lahti! Jee!
Ben Nevis ise on m2gi nagu m2gi ikka. Rada m99da t9used sinkadi-vonkadi, laup2eva puhul oli palju rahvast kellest m99duda. All paistis p2ike. Umbes 800m peal algas pilv. Edasi tuli rahe, seej2rel lumi. Aeg-ajalt pilved hajusid ja sai allapoole vaadates n2ha kust tuldud on. Tipp pysis peidus. Ja l9puks oligi nii et k2isin selles tipud 2ra nii et ei saanud nautida suurep2rast vaadet ega midagi, sest n2htavus vast 30m.
V9iks ju mossitada, aga tegelikult lahe osa alles algas. Ega v9istlejad ei piirdu ju tippu jalutamisega ja sealt lihtsalt tagasitulekuga. Tagasitulek on keeruline. Kui keegi sinna 99sel ja/v9i uduga j9uab, siis nomaeitea... T9siselt kahju sellistest. V9istkonnad peavad nimelt alustuseks laskuma ~400m ~75kraadist kivirynkadest koosnevat n9lva ja siis turnima m99da v2gagi kitsast silda (see pole 9ige s9na aga ma ei tea kuidas 9ieti on, ingl.k. nimetati seda bridge) pidi j2rgmise m2eahelikuni, selle l9pust punkti v9tma (tipp 1010m) ja laskuma ilma rajata kanarbikulist n9lva pidi vast ~500m peale. No ja edasi rada m99da veidi ylesse ja alla ja ongi finishis. Nii lihtne!
Minul v9ttis see rahulikult kulgedes 6 tundi, aga nemad on selleks ajaks 5 99p2eva rajal olnud.
Hullemad kohad on sild (kes sealt libisema l2heb ja allapoole kukkuma hakkab, see ellu ei tohiks j22da (kas ma juba ytlesin et lumi on kivide peal ja vahel?)) ning laskumine. N2is mis mu jalad selle ettev9tmise peale homme kostavad, praegu tundub et midagi head loota pole.
Yldistest asjadest aga niipalju, et Aiki ja Maret on t99postidel TA-des ehk "transaction point"ides, mina HQ-s ehk peakontoris. Terje Rum'is kaameraga v9istlejaid pildile v9tmas. Ning v9istlejad peaksid kohe k9hu t2is saama ja magama keerama.
Hommikul l2heb 9ige asi lahti! Jee!
Proloog edukalt l2bitud
Ajagraafik oli hommikul tihe: 2ratus kell 4.30, kell 4.55 2ras9it k2mpingust (meie Maretiga p2rast kraamisime ja koristasime ja n2is, kuidas nad yksteise kottidest oma asjad ylesse leiavad), bussile ronimine 5.20. Muuseas, see hetk kui nad minu silmist k2mpingust kadusid, ladistas paduvihma... Buss viis neid Malaigh'i, kust edasi praamiga Rum'i saarele, mida kohalikud keelatud saareks kutsuvad. Lugege www.sleepmonsters.uk.com, miks nad nii teevad.
Start pidi olema kell 10, aga kuna k9ik ei j9udnud kohale siis lykati tunnikese edasi. Ujumisasjad (kalypsod, nopreenid jmt) seljas (ja lestad k2es) joosti alustuseks nii umbes kilomeeter, siis ujuti 700m, edasi suunduti orienteerumisele/trekkingule. Eks nad vahepeal riideid ka ikka vahetasid, vist. Igatahes l2petas ISC selle l9bu kusagil kella 17.57 ajal ja tundub et koht oli 14-15. Pole paha!
Ilmast...ei saa siinkandis yle ega ymber. Ytleme nii et seiklejatel on roppu moodi vedanud. T2na on vahelduva pilvisusega peamiselt sademeta ilm, temperatuur nii 12-14 kraadi. Ehk lihtsamalt 9eldes - ilm on palju ilusam kui karta oli ja parem kui lootsime.
Peale prologi l9ppu panevad nad saarel telgid ylesse, saavad sooja syya ja keeravad magama. Homme hommikul kel 8 start (teil siis kell 10), distantsiks mingi 63 v9i oli see 65 km kajakkidega.
Seda teate, et telgid ja s99gid ja k9ik muu praegu saarel kasutatav kraam pidi neil sisalduma yhes 5-st varustusekastis? Ja k9ik need kastid ei tohi kordagi olla raskemad kui 40km. Nii et kui tullakse m2rgade riietega ja v9etakse kastist kuivad asemele, siis tuleb hulga s99ki ka 2ra syya, et kasti kaal s2iliks. Vot.
Start pidi olema kell 10, aga kuna k9ik ei j9udnud kohale siis lykati tunnikese edasi. Ujumisasjad (kalypsod, nopreenid jmt) seljas (ja lestad k2es) joosti alustuseks nii umbes kilomeeter, siis ujuti 700m, edasi suunduti orienteerumisele/trekkingule. Eks nad vahepeal riideid ka ikka vahetasid, vist. Igatahes l2petas ISC selle l9bu kusagil kella 17.57 ajal ja tundub et koht oli 14-15. Pole paha!
Ilmast...ei saa siinkandis yle ega ymber. Ytleme nii et seiklejatel on roppu moodi vedanud. T2na on vahelduva pilvisusega peamiselt sademeta ilm, temperatuur nii 12-14 kraadi. Ehk lihtsamalt 9eldes - ilm on palju ilusam kui karta oli ja parem kui lootsime.
Peale prologi l9ppu panevad nad saarel telgid ylesse, saavad sooja syya ja keeravad magama. Homme hommikul kel 8 start (teil siis kell 10), distantsiks mingi 63 v9i oli see 65 km kajakkidega.
Seda teate, et telgid ja s99gid ja k9ik muu praegu saarel kasutatav kraam pidi neil sisalduma yhes 5-st varustusekastis? Ja k9ik need kastid ei tohi kordagi olla raskemad kui 40km. Nii et kui tullakse m2rgade riietega ja v9etakse kastist kuivad asemele, siis tuleb hulga s99ki ka 2ra syya, et kasti kaal s2iliks. Vot.
Tellimine:
Postitused (Atom)
