12. juuni 2007

Enne starti

Üritan nüüd noppeid üleelmisest nädalast siin kirja panna. Ja ikka alustaks kohe algusest. Loodan, et kunagi teeme ka huvilistele pikema presentatsiooni.

Varustus I

Et tegemist on MMiga saime tunda varustuse kontrollis – see oli kohati väga karm. Esimesel kastel ei läbinud me ei esmaabipauna kontrolli kui ka üldist varustuse kontrolli. Tõsisem puudujääk esmaabipaunast oli korralik verd sulgev tampoon. Olin tõlgendanud ingliskeelset nimekirja kodus teisiti. Korraldajad tõid mulle kusagilt korraliku kahe seebi suuruse kamaka sidematerjali, mis pidi sobima suuremate verejooksude sulgemiseks. Nii selle asjaga ühel pool.

Üldise varustuse kontrollis pidasime korraldajatega maha pika diskussiooni teemal polyethylene survival bag . Meie mõtlesime selle all vihmakeepi. Eestis asju kokku otsides olime teinud nalja, et sellise nimetuse võiks sobida ka üks suuremat sorti prügikott. Nagu kohalikus matkapoes selgus, et nii see peaaegu oligi – polyethylene survival bag on oranzhi värvi suur kilekott, kuhu on hea vihma eest varjuda ja paremaid aegu edasiliikumiseks oodata.

Kohalikud poed võisid sellisest multisportlaste hordidest ainult rõõmu tunda – mida kõike sealt vihma, külma ja nälja hirmus ning varustuse korrigeerimiseks kokku ei ostetud. Ostsime meiegi kõik oma elu kallimad sokid – veekindlad ja hingavad! Kaartide lamineerimise kile oli linnas üldine defitsiit peale seda kui keegi oli raamatupoest 30 rulli seda väärt materjali ostnud. Müüjal ei jäänud muu üle kui minu pärimise peale vaid käsi laiutada.

Varustus II

Kõik meil rajal kaasas olev varustus pidi olema pakitud kastidesse, mille mass ei tohtinud ületada 40 kg. See oli päris keeruline ülesanne. Jäime päris mõtlikuks kui kasti kaalu, kuhu pidime mahutama nii ronimisvarustuse kui ka jalgrattavarustuse ei suutnud kuidagi alla selle maagilise piiri saada. Kõik oli hädavajalik.

Paras ehmatus oli meile ka esimese pakitud kasti proovikaalumine. Kaal näitas üle 70 ühiku. Jäime päris nõutuks kuni tulime ideele, et see näit võis olla kohalikus massiühikus naelas. Panime Andrese prooviks kaalule, meie eksperiment lõppes kaalu lõhkumisega ja teadmisega, et sellel kaalul peaks kusagilt saama muuta skaalat SI süsteemi.

Lõpliku kaalumise tegid kohtunikud järgmisel päeval kui neile kaste üle andsime. Seda tähtsat toimingut saatsime tegema Andrese. Andres jälgis kaalumisi ja kui lubatud maagilisest 40 kilost mõned kilod/grammid puudu lisas kastidesse Dynamiti. Jah, seda meie toetaja A. Le Coqi energiajooki. Korraldajatel olid alguses silmad pungis, mis dünamiit, aga peale selgitust lubati meil nii toimetada.

Rada, kaardid ja rajaraamat

Need tähtsad asjad saime kätte päev enne võistlust. Kaardid oli 1:50 000 skaalas ja neid müüdi igas matkapoes. Punktide koordinaadid saime rajaraamatust, edasi tuli leida punkti asukohad kaardil. Töö kaartidega sujus meil Randyga suhteliselt edukalt, ainus küsimus oli, kas rajaraamatus kirjeldatud trassid punktide vahel on kohustuslikud või soovituslikud. Nagu hiljem selgus soovitus-kohustuslikud ning õigelt teelt kõrvalekaldumist vist karistati trahviminutitega. Problemaatilisem oli kaartide veekindlaks tegemine, sest kilet nappis. Rain ja Andres said sellegi trikiga siiski hakkama.

Võistluste avamine

Siin oli nalja ja naeru palju, sest millal veel rõõmus olla kui mitte enne starti. Kõik 49 võistkonda käisid korra laval ja rääkisid, mis hingel. Üks võistkond oli patareide laadimisega pannud põlema hotellitoa ja nüüd oli võimalus kurta seda kõigile. Meie kapten Rain tutvustas multispordimaailmale paari lausega meie peasponsorit ISC-d. Eriti meeldejääv oli ühe võistkonna eriti lühike tervitus – Meie sponsor saatis meid siia testima veekindlat riietust – lihtsuses peitub võlu. Naljad vihma, külma, väsimuse jne. üle ning head soovid kõigile kaasseiklejatele ja tänud sponsoritele olid põhilised, mis lavalt maha hõigati.

Õhtust sai öö

Peale kahte päeva tõsiseid, õigemini meestel lausa kahte poolt päeva tõsiseid ettevalmistusi saime lõpuks viimasel õhtul enam-vähem normaalsel ajal ja enam-vähem rahuliku südamega magama. Uuel päeval tuli tõusta 4.30 ja 5.15 olla bussis, mis viis sadamasse, et laevaga sõita Rumi saarel, kus proloog ja ülejärgmisel päeval algas pikk seiklus kajakkimisega.

1 kommentaar:

Andres ütles ...

Ettevalmistusest on endale eredalt meelde jäänud alatine asjade ärakaotamine meie tiimile väljamõõdetud ca 5x5m platsikesel, jah ka see on võimalik, kui seda ala katab nelja inimese nädala-varustus ja toit.
Teine ärev hetk oli, kui rataste lahtivõtmisel ei suutnud me leida Ruthi ratta lenksule vajalikku polti, seda ei pakutud ka kohalikes rattapoodides, valmis olime juba ööpimeduses vallutusretkele, kui lõpuks leiti sarnane polt lenksusarvedel olevat ja probleem saigi lahendatud.
See mäsu, mis Nevis Centre spordisaalis toimus pakkimisepäeval, oli päris huvitav vaatepilt, põhimõtteliselt kattis kogu saali põrandat tiimide värvikirev varustusekiht. Paaril vabal hetkel teiste toimetamisi ja varustust kiigates leidsime nii mõnegi väga leidliku ja kasuliku varustusevidina ja nipi edaspidiseks.
Vaatamata kõigi pikaajalisele seikluskogemusele, kogunes meil siiski üsna suur kilekotitäis hinnasilte ja pakendeid, mis tähendas, et osa varustusest oli uhiuued. Osaliselt vabandab meid välja see, et antud võistluse eripärast ja kohustusliku varustuse nimekirjast tulenevalt vajasime meil varem mittekasutusele tulnud varustust - nt. kajakiriietus - põlled, ülikonnad, kindad, mütsid, lestad, kalipsod, jne, jne.
Märkimist väärib meie sihvakate kajakkide populaarsus - päris tihti märkasime meie kajakkide ümber kiibitsejaid ja asjatundlikke kommentaare, et teil paistavad head kajakid olevat, kes neid teeb? Kiibitsejate seas olid ka tulevased maailmameistrid ning mitmed skandinaavia tiimid, kes kindlasti oskavad head kajakki hinnata. Vot sellised lood meie Tahe Kayaks veepüssidega.
Varustusekastide kaalumine oli kindlasti üks võtmesõnasid, kui vahepeal üks korraldajate kaal üles ütles, läks meil käiku oma vedrukaal. Vahvaim osa oli jah, lõplik - korraldajate poolne kaalumine, kast kaalule, kui mõni gramm üle, sai eespool mainitud Dynami:t kastist välja koogitud, kui aga poolteist kilo kastil alakaalu oli, siis mahtus sinna täpselt neli energiajooki ja kast uuel kaalumisel näitas täpselt 40,0 kg - apteekritöö!
Varustuse kontrollide kõrval pidime stardieelselt läbima veel mitmeid kontrolle ja esitama dokumente, et üldse starti pääseda - kindlustused, kas Sleemponstersis on meie tiimi leht loodud, intervjuu meediaga, tiimi pildistamine, kajaki sõiduoskustwe kontroll (tähendas see lähedal asuvas jões kajakkide ümberajamist ning uuesti kajakkidesse saamise demonstreerimist, algul üks paat ümber ja teise paadi abil uuesti kajakkidesse saamine ning seejärel mõlemad kajakid ümber, ronimisoskuste demonstreerimine, lisaks siis kohustusliku varustuse kontrollid - tiimi üldvarustus, isiklik üldvarustus, rattavarustus, trekingu varustus, kajaki varustus, ujumisvarustus, ronimisvarustus, meditsiinivarustus. Kui lõpuks kõik linnukesed allkirjadega olime kätte saanud, oli terve päev kulunud ja rabelemisest väsinud, ent õnnelikud.