Suusareisile Bruksvallarnasse! 22.-30.dets 2010

Täiendatud 15. nov: kõik vabad kohad meie jõuluaegsele reisile Rootsi suusaparadiisi, millest allpool juttu, on nüüd kinni.
Lühidalt:
Mis: Aastalõpu traditsiooniline suusa- ja puhkelaager "Puhka, söö, suusata!"
Kus: Rootsis, Bruksvallarnas
Millal: neljapäevast neljapäevani, ehk ärasõit 22.dets õhtul ja tagasi Eestis 31. (30.) dets hommikul.
Elamiskoht: 8-kohaline sauna, mullivanni ja wifiga majake, suusaradadeni 50mSuusatingimused: suusaradade võrk üle 300 km (klassika ja vabastiil; laugetest pühapäevasuusatajate radadest MK-tasemel rajaprofiilini), 5 km kaugusel Ramundberget'i slallinõlvad
Seltskond: kõik seiklemis- ja orienteerumistaustaga; esindatud klubid OK Kape, Saue Tammed, Kobras.
Muud traditsioonid: igal õhtul saun, jõuluõhtul verivorst, hapukapsad, piparkoogid, kringel jne
Lisainfot jagan ikkagi kui keegi piirkonda suusatama plaanib minna: maretvaher@gmail.com

ARWC-st mõned jutud ka tehtud

Need küll veidi kallutatud, kuid abiks ikka. Asuvad http://www.elokas.blogspot.com
Hetkel üks ööpäev juba võisteldud/vaadatud. Lisa tuleb, seekord kindlasti, sest mul nad paberil olemas :)

Õnneks või kahjuks ma oma fotosid nii väheseks kui Venna ei osanud kustutada, seega üle 500 pildi http://picasaweb.google.com/108223533845113312712/ARWC2010Spain#

Maht korvab pildiallkirjad, eksju.

ARWC pildid on väljas

Kisi tahtmist omab, mingu ja vaadaku: AWRC2010 Hispaania pildid

Olge musid ja näeme Pannjärvel!
Venna

Ja muide väga kõva esitus Rainilt! Tõepoolest Sa oleks Hispaaniasse väga hästi ratast sõitma sobinud!

Haanja 100

Kui eelmise aasta Haanja100-l jäi haiguse tõttu osalemata, siis sellel aastal tundsin lausa vajadust sellel võistlusel osaleda. Distantsi valides jäi kaalukausile loomulikult pikem distants ehk 100 miili sõit, mitte 100 kilomeetrit lühike matkasõit. Nujah, 100 km sõitjad muidugi tahaksid mind nende sõnade eest hammasratastega loopida. Aga järgmine kord siis valigu ikka põhidistants, mitte B rada, siis ei pea end kehvasti tundma:)

Stardile eelnenud päevade suurim küsimärk oli riietuse valik. Esimesed öökülmad ja härmas autoklaasid sundisid kotti pakkima rohkem varustust, kui omal ajal Poola talves seigeldes vaja läks- olen vist pehmeks muutunud.

Hommikul kell 5 telgist välja pugedes ja taevas säravat kuud nähes tundus õhk kuidagi mõnusalt soe. Kuu ei olnudki tegelikult kuu, vaid Kubija hotelli katusel särav latern. Selga läksid ikkagi vaid lühikesed sõiduriided koos lühikese pesusärgiga, lisaks varrukad, põlvesoojendused ja palju sooja kreemi. Külm ei olnud ja palav ka ei hakanud enne kui päike juba kõrgel oli.

Kell 7 läks stardist teele ca 40 tüüpi, kes tahtsid Dr. Holdeni raviseansist viimast võtta. Algus oli distantsile kohaselt rahulik- esimesed 5 km veereti ühtse pundina. Keegi ei kihutanud, kiiret polnud kusagile.

Metsa keerates läks vedama võistluse kolmekordne võitja- Tarmo Mõttus. Tema valitud tempo ei sobinud üsna paljudele ja saba jäi järjest lühemaks. Haanja suusaradadele keerates lasin Mõttuse ja Pait Hirve minema, sõita oli veel 150 km ja kiiret väga polnud. Koos minuga jäid veel kogenud rattur Priit Tuisk, kes on varem Haanja 100-lt auhinnalisi kohti noppinud ja Elionil pidevalt 15 esimese hulgas ning kogenud ultrarattur Tiimo Tõnisson, kes on Tahkos kõiki loputanud nii 180 kui ka 240 km pikkustel distantsidel. Ulme!

Kui ca 20 km sõidetud oli Tiimo maha jäänud ja olime Tuisuga kahekesi jäänud. Tegime teel Rõugesse mõnusalt koostööd ja kiirus kasvas päris suureks. Külla sisenedes nägin kahte ratturi tagant tulemas ja arvasin, et Tiimo koos rattakullerist lätlasega on meile järgi kihutamas. Peatselt kuulsin enda taga tuttavat ähkimist- sellist häält teeb vaid Pait Hirv. Selgus, et kohalikud Haanja mehed Pait ja Tarmo olid unustanud rajatähistust vaadata ja paariminutilise vea teinud.

Ka sel korral ei olnud meil plaani nendega kaasa minna ja jätkasime omas tempos. Seda ma muidugi siiralt imestasin, et miks Tuisk, kes on võimetelt neist üle või vähemalt võrdne neil nii leebelt eest lasi sõita. Ta vastas, et aega on sõita küll ja ta võtab rahulikult. Sellest sain ma hiljem aru jah:)

Esimesed hommikused sõidutunnid lisasin ma oma kaunite mälupiltide kataloogi, kus on ees terve rida pilte varasematest seiklustest. Sügisene Haanja loodus on ikka uskumatult kaunis- pisikesed, auravad metsajärved, esimesed punakad päikesekiired soojendamas kõrgete kuuskede latvu, heinamaa servas 4 kitse hommikueinet võtmas jne jne.

Kui 60 km sõidetud oli ja vahe Haanja meestega ca 3 minutiliseks kasvanud, siis hakkas ka Tuisu tempo vaikselt tõusma ja vahe Hirv-Mõttus tandemiga vähenema. Kui varem sattusin ka mina ette tempot tegema ja vedama, siis sealt alates püüdsin mitte maha jääda. Aeg-ajalt laekus infot et vahe väheneb ja kui kusagil Plaani kandis (ca 72 km) saime teada, et vahe ainult 1.30, siis hakkas juhtuma (loe: tuiskama). Ja tuiskama hakkas nii korralikult, et minul hakkasid käigud otsa saama. ca 80 km kandis nägime heinamaal haanjamehi tõusul ragistamas. Sellest hetkest edasi jäin ma üksi.

Alguses lõi moti pisut alla- pool distantsi läbi, kõht on tühi, tempo langeb ja kohe tulevad selja tagant hullud pundid mööda. Nagu Elionil:) Tegelikult ei tulnud sealt mingeid punte. Sõin, vaatasin päikest ja üritasin loodust nautida. See aitas ja juba ca 5 km hiljem, kui olin taas tõusmas Munamäe jalamile tundsin end üsna hästi. Eriti hästi mõjus kohtumine lühikese raja tüüpidega- tundsin end lausa lendavat:) Mõnus oli pidevalt mööda sõita, aeg-ajalt inimestega suhelda. Kõik olid hästi viisakad ja pakkusid võimaluse korral alati möödumisvõimalust. Tänud kõigile!

102 km toitlustuspunktis tegin oma ainukese 10 sekundilise peatuse ja võtsin uue veepudeli. selle peatuse jooksul nägin silmanurgast Haanja vormi möödumas. Esiti arvasin, et tegu mõne lühema raja mehega, aga mõni hetk hiljem nägin seljal numbrimärki- Pait. Tema nägemine andis kinnitust, et väga aeglaselt ma ei sõidagi. Kutt kurtis, et jube nälg on peal ja koguaeg peab söömas käima. Vaatamata tühjale kõhule sõitis ta mööda imevaid niite minust märksa kiiremini ja ma ei teinud isegi katset temaga kaasa minna.

121 km toitlustuspunktist läbi sõites kohtusime taas- tema tuli jälle söögilauast. Ja jälle kordus sama vestlus tühja kõhu teemal:) Ka sel korral ei olnud mul võimalust temaga kaasa minna- 6-7 sadulas veedetud tundi olid oma töö teunud ja liigseid kiirendusi endale lubada ei saanud. Teadsin, et sinna kadus kolmas koht, aga rohkem hobujõude polnud kusagilt võtta.

Viimased 30 km oli täielik nauding- tee oli õigele poole viltu ja kilomeetrid kulusid kiirelt. Isegi Rõuge tuurilt tuttav Vällamägi, kus kamp daunkillerid peadpööritavat sõitu tegid, läks üsna mõnusalt. Mägi ei tundunud nii suur nagu varem pelgasin.

9 tundi ja 1 minut oli stardist kulunud, kui jälle Kubija Hotelli ette jõudsin. Sel korral sain siis maailma parima koha: 4. koht. Võitjale kaotasin lõpuks poole tunniga ja viimased 80 km väga hästi sõitnud Tuisule kaotasin tervelt 24 minutiga. Seega hakkasid vahed ikka mingil hetkel julgelt kärisema ja kõvad mehed sõitsid väga palju eest ära. Kripeldama midagi ei jäänud. Neljandast kohast paremat loota oleks olnud väga keeruline.

Peab tunnistama, et see sõit oli looduse ja raja poolest täielik nauding. Oi kui mitel korral avastasin, et olen unustanud end lootust nautima ja olen pedaalidele vajutamise unarusse jätnud- lihtsalt nii ilus oli. Ja loomulikult sügav kummardus korraldajate ees, kes sellise raja kokku meisterdanud on! Järgmise korrani!

Tulemused

Pildid

Hispaania ARWC2010 aftekas Pannjärvel

30.10.2010 toimub Mountain Loghome XT-SÜGISSEIKLUS Pannjärvel,
mille järel on võimas XT aftekas ning nagu loomalikult ka ARWC2010
aftekas koos piltide vaatamisega.

5 tundi kestev Sügisseiklus on Mountain Loghome 48/12h lühendatud variant, tutvustamaks sellist seikluse mudelit!

Registreeru võistlusele ja loe lähemalt http://xteam.ee/

Hurraaaaaaaa, meie tiim salaarvutuste tulemusel körgel auhinnalisel kohal- 17! Muidu pehmekesed olid järjest- buffnikesilvaoutdrycolumbiaadidas, seitsmes Thule ja edasi Karlstad Multisport, kümnendad Tšehhid!

Hurrrrrrraaaaaaaaaaa! The happy end!

Hurraa, meie omad önnelikult kajaki löpus ja liiguvad nüüd linna uudistama:) jöudsid kusagil 14.42. Ütlesid, et tänane öö oli lökkeääres ilusaim osa rajast:) pilvi on irrmus näljane, aga köik on önnelikud!

Hommikust, ootame Eloga kannatamatult meie omasid, Kass ütles, et veel paar kilumeetrit jäänud. Üks karm nali juhtus korraldajate poolt- nimelt löppesid öösel kajakid otsa ja mitmed tiimid tulid hoopis ratastega. Hetkel pole veel selge, mismoodi rattaga tulijaid arvestatakse, igatahes jöudis 10 min tagasi Garmin just rattaga kajaki löppu ja läks linnatrekile. Omjakon tuli juba üle tunni tagasi hotelli ja oli ka ratta tulnud. Vägev prohmakas. Garmin läks linna ka rattaga.

Nike

Nathani jalanõud ei olnud Nike ainuke mure- kohe alguses sai Nathan silma tugeva silmapõletiku ning ka finishis olid ta silmavalged tumepunased. Samuti navigaator Chrisil oli alguses tervisega kehvasti, mistõttu oli nende alguse liikumistempo plaanitust aeglasem. Spets orienteerumislõigu esimese osa 15 minutiline viga tuli Chrisi sõnul sellest, et tegeleti ka hilisemate võitjate ja veel ühe prantsuse puugi küljest maharaputamisega, mistõttu jäi kiire tempo juures kaardilugemiseks vähem aega. Ja austalt öeldes oli ka piinlik- naljakas pealt vaadata, kui Buff sai enne kaardi kätte, kuid jäi seejuures nõutu näoga Nike poole vaatama, et kuhu Chris neid nüüd juhib, rääkimata muidugi prantslastest, kes kas nad pole mitte kogu aeg nõutu näoga:)

Kui Nike finishisse tuli, oli kogunenud mõnus hulk inimesi neid tervitama ja see tervitus oli soe. Kes ei tea, siis ka Lisal alias Monal oli esimene võistlus pärast lauskokkupõrget tee keskel oleva märgiga, pärast mida kardeti kohati ka kõige hullemat. Ise ta ütles mulle kohe pärast võistlust, et õnnetus tunda ei andnud või kui siis tuli see talle meelde paaris raskemas kohas. Finishis neid vaatades jäi mulje, et nad isi on võistlusega rahul, kuigi eks nad ju võitu võtma läksid.

Muud:
Silmaalused olid mõnel inimesel mustad küll natuke ja mitte magamatusest- samas aga ka isa tiim Portugalis oli 4 päeva kohta (enne 5 päeva) maganud ainult vast 4-5 tundi (nagu ka nende support) ja Pilvi ja Minn ei söö praktiliselt geelegi. Randy elab ka alates 3 päevast tomatimahlal:) Inimese jõuvarud on peaaegu piiramatud, sõltub vaid motivatsioonist neid kasutada.
Kohad:
Kohtadest ei olnud rajal õrna aimugi- enamvähem oli selge, kui palju tiime veel rajal oli, aga hetkel ei oska sedagi öelda. Mingi hetk nimetati kohta 26, siis 21. Palju tiime jättis lõpus nö mittekohustuslikke asju tegemata, ka meie ning trahvitunnid tulevad üsna suured- ehk näis kes nende tundidega lõpeks peale jääb. Kuna trahviks arvestatakse nõrgim aeg x 2, siis sõltub lõpptulemus ka erinevate etappide nõrgimatest aegadest, kus vahed võivad olla päris suured.

Ja teate, Salamanca linn on sigailus ja leidsime ja väga ilusa arhidektuuri ja võimsa auraga mägilinnu- sain ka aru, miks kohalik omavalitsus sellist võistlust võiks toetada- nii mõnegi inimese jaoks hakkas eksisteerima ka kaunis Põhja- Hispaania, kuhu tagasi tulla:)

Taktika

Vastuseks taktikule ja muidu ka: Eile öösel arvasin ka mina, et tiim võiks minna trekile ja köiele ning uisuharjutust tegema, aga:
1. Vaadake, kui kusagilt näete, kui kaua tegi täna võitja kajakietappi- seda oli ligi 12h, kui õigesti mäletan, kell 7.30 pidin nad küll üle aia ronides kajakid vette laskma ja seda alates jõest (järve läbisid hommikul kuni 6.30ni) ning arvati, et neil on kajakk läbi 16.15, aga polnud mitte, kajakk lõppes pärast viite alles. Nike tegi kajaki 1h kiiremini ning jõudis täna suht napilt finishisse nii, et ei pidanud jääma poole tunni pärast ööd telki veetma. Kui soomlased kavatsevad homme hommikul kajakkima hakata, vöivad nad olla hiljaks jäänud- kes kajakivad jõe algusest, siis 7.30 tohivad nad hakata kajakke transportima üle tammi (min 30 min) ning finish suletakse kell 19.00 (või isegi 18.00) ehk kajakietapi + orienteerumise läbimiseks on vähemalt 1,5h + orienteerumise aeg vähem aega. Ehk kajaki peavad nad läbima veatult, aga ka väga kiiresti, põhimõtteliselt nagu BW (Nike)
Oleks meie tiim läinud lisaringile, mis oleks võtnud vähemalt 6h + lisaenergia, oleks nad kunstiliselt väljendatult- juba surnud! Aga õnneks veel ei ole ja seda kuute tundi pole ka neil kusagil võtta, kuigi homme võiksid nad hea une korral jõuda sadamasse 2 paiku ning tehes treki linnas ca 1 h lõpetavad 3 juures (varuaeg maksimaalselt 4 h, aga nagu Randy täna ütles ja ka Buffi purjetamine näitas, jõe peal on päris mitmeid rajavalikuid ning on võimalik eksida kasvõi kõrkjaid täiskasvanud osasse sõites ja see ei ole navigaatori viga, sest kaart lihtsalt ei kajasta tegelikku olukorda. Igatahes, kõige tähtsam on otsida paat! tsiteerides filmiklassikat.
Täna sõitsid meie omad kajakki korralikult ja kõik tiimid, kes läksid rajale kuni 15 min enne neid, püüdsin nad ka kinni. Loodame, et homme jätkavad sama kena rütmiga.
Lisaks eelnevale pikale segasele seletusele on tiim ka üsna väsinud (kes poleks kui peaks kõva tempoga praktiliselt ilma igasuguse tasase maata (ainult üles-alla, tõusu üle 5 km) ja järjest sõitma kolm korda ca 55-65-75 km, millest 55km oli ajaliselt kõige pikem ots. Ja seekord öösel ei oleks nad olnud enam kõige ka kiireimad köieronijad, uskuge mind.
Nii et nende taktika-jõuvarud-aeg telg tundub mulle enamvähem paigas olevat ja seda eriti selles valguses kui konkurendid ei suuda homme näiteks õigeks ajaks finishisse jõuda. Loodan südamest, et näiteks Garmin jõuab, sest seal on lahedad tüübid, nagu soomlased üldse on, minu suht unisest arust- enamus (mitte nagu rootlased- kas keegi teab lahedat rootslast?) mina ei tea. provokatsioon. ärge alluge. magage parem. nagu tiim loodetavasti magab hetkel. und head!

Ja jälle kajakirajal nad ongi 18.27 koos nelja uneeelse öllega önneks. Kahjuks ei tulnud ma selle peale hetkel, et rumm oleks vast parima une toonud. Loodame, et öösel nad ära ei külmu. Önneks on päev suht soe olnud. Neil on 2h kajakkida ja 20.30 peavad nad kaldale tulema ja ei tohi kajakke liigutada. Kell 7.30 vöivad nad edasi söita. Homme vast löuna paiku jöuavad nad Salamancasse. Jöudu ja und neile!

Meie omad jöudsid just 17.44 järve löppu ja kimavad edasi mööda jöge. Ühendus kahe paadi vahel tuule töttu ei toiminud.

Pilvi tervitab oma fännklubi ja ütleb, et ikka väga raske on viiendal päeval kolme klimpi enda järel lohistada:) 14.17 jöudis meie tiim sisse! Üldinfoks: Jögi on vähemalt alguses kiire vooluga. Kajaki tammist ületarimine vötab kusagil 50 min.

15,26 said ka nemad löpeks kaldast lahti, pilvi isa urmo paadi külge köidetud. Jöudu neile, vähemalt ei pea nad rattaga söitma!

Sain jälile ka korraldajate kavalusele organiseerida jöele nö turvakaalutlusel öine dark zone- see on vajalik loomulikult selleks, et üks öö enne peoööd tiimid saaks 11h jooksul korralikult välja puhata! Ses möttes on see vöistlus väga hästi organiseeritud, et reeglid on selged ja ühesugused köikide jaoks- see, et vahetusalades kohalikud kohati väga konarlikku inglise keelt räägivad, saab korvatud nende söbralikkusega ja püüdlikkusega.

Reegleid önneks muudeti ja pärast Silvat lubatakse köik tiimid kajakkima. Nii ka meie omad ei pea ootama, kui nad siia jöuavad. Silva läks välja täpselt 12.OO. Meie omad peaks vast ka varsti jöudma!

Silva jöudis 11.27 kajakietapi S21 algusesse. On väga tegusad ja röömsad, nagu oleks 4 päeva puhanud. Neil on dark zoneni aega 9h ja parimaks kajakiks planeeriti 11h. eks näis, kas ja kus peavad nad öö veetma.Tammi juures ehk kust jögi algab tuleb kajakke kanda ka 500 m. Oo, päike tuli koos rootslastega, pisut ootamatu ;-)

Buff jöudis järve löppu kell 6.30 ja tegi tunnise une- 7.30- 8 vahel liikusid nad jögepidi edasi. nike jälitab neid, aga vahe on päris suur ja nad peavad tammil samuti tegema tunnise pausi. Enne kajakki on kogunenud tropp vöistkondi, sest enne viie esimese vöistkonna saabumist ei lubata kedagi siit edasi. Seega ka meie tiimil tuleb siin oodata ning tundub, et üsna kaua, sest hetkel ma ei tea isegi täpselt kui kaugel viies tiim on. Pildil on kajaki algus ülevalt külast,

Meie tiim lahkub 5,23 rattaalast- plaanid on vähe segased, aga ratastega nad kajaki poole kimavad ja töenäoliselt saavad ka pool kajakki söidetud enne dark zone! Treki ja köie jaoks olid nad juba liiga krogid. Esimest korda kus ka Pilvi hakkas jorisema.