Paar rida sellest, kuidas ma jalavigastusest hoolimata elu ilusaima puhkuse veetsin.
Kui sai selgeks, et mu jalg MMiks ikkagi jooksukorda ei saa, kuid et suurvõistluste hõngu siiski vahetult tunda, taotlesin juba aprillis MMi vabatahtliku korraldaja kohta. See tagas mulle tasuta transpordi Glasgow lennujaamast Fort Williamisse, 25 naela toiduraha nädalaks ja magamiskoha kultuurikeskuse saali põrandal paaril ööl. Aga rahas, nagu korduvalt kinnitatud, ei peitugi õnn. Olulised on positiivsed emotsioonid ja neid sain ma selle nädala jooksul kuhjaga.
Mida tegin mina, marshal'ina? Lühidalt: olin transporditööline, plinkiv majakas, liikuv SI-jaam, infopunkt ja keskkonnakaitsja.
Detailidesse laskumata toon siinkohal positiivseid emotsioone tekitanud asjade, kohtade, inimeste, hetkede ja sündmuste lühendatud loetelu:
mäed ja lochid (need kitsad merelahed ja järved),
Fort Williamist Mallaigi viiv tee koos single-track teelõikudega,
Harry Pottery filmi raudteesild,
meresõit praamil Spanish John,
Knoydart’i poolsaare elanikud ja seljakotituristid,
pilgeni täis kõrts Inverie külas,
fish and chips,
vähipüük sadamakailt,
tõus ja mõõn,
helekollaseid priimulaid ning siniseid kellukaid täis metsaalused,
roosades õites rododendronisalud,
kristallselge jääkülm soolane merevesi,
romantilised õhtu- ja hommikusöögid rannal,
kuu ja planeetide kulg taeval läbi öö,
laias kuukiires ranna poole sõudvad kajakid,
kõrvulukustav vaikus,
vaade mäekünkalt alla merele,
kirikust ümberehitatud elumaja (katuseakendega!) rannal,
lambad mägikarjamaadel,
kosed jne, jne ...
Sellist, oma lemmikharrastuse fännidega puhkuse koosveetmist, soovitan kõigile.
Järgmisel aastal peetakse seiklusspordi MM Brasiilias, võistluse nimi on Ecomotion…eks näis… (Tutvustav video eelmise aasta võistlusest, mida lõpubanketil näidati, oli hästi tehtud... http://www.ecomotion.com.br/Rio2006/ )
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar