30. mai jalgsirännak – vett maast ja taevast

Etapi algus oli traditsiooniliselt kiire. Jalge all oli üsna lausik asfalttee. Ära jäänud kajoneeringu kontrollpunkti juures kohtasime väsimatut Terjet koos Eloga. Meie ootamatute sekelduste tõttu eelmises TA-.s olid nad pidanud meid kaks tundi eeldatust kauem öösel ootama. Meil oli muidugi rõõm tuttavaid näha.

Varahommikul jõudsime n.ö. maastikule, s.t. inimtegevusest peaaegu puutumatute kanarbikuväljade vahele. Minus tekitas lapselikku rõõmu vahutavate mägijõgede avastamine ja jälgimine. Teist päeva sadav peaaegu lakkamatu vihm oli muutnud kõik jõed, ojad, kraavid, veenired vahutavaks veekülluseks. See oli järjekordselt väga võimas vaatepilt, mida poleks eales ette kujutanud. Küll raftingusõbrad oleksid võinud nendel jõgedel rõõmu tunda!

Selle etapi kõik kontrollpunktid olid nagu kiuste jõgede hargnemiskohtades. Kontrollpunkti võis ju näha, aga temani jõudmine oli selle etapi võtmeküsimus. Pidime üsna palju aega kulutama sobiva jõeületuskoha leidmiseks. Andres õpetas kogenud mägimatkajana meile õiget mägijõe läbimise tehnikat. Võistluskeskusest teati rääkida, et mida hiljem neid jõgesid ületati, seda rohkem pidi võistkonnad liikuma ülesvoolu, et piisavalt turvaline jõeületuskoht leida.

See oli etapp, kus madalrõhkkonnast tingituna päevavalgus mult und ei viinud. Ma olin lõpmatuseni väsinud igasugustest hallutsinatsioonidest, mis mulle ümbritsevast loodusest ette tulid. Üritasin välja kaubelda 15 minutit magamist, aga selle hetke kõige ärksam tegelane Randy ei lasknud ennast sellest häirida. See uni peab ühel hetkel üle minema oli tema vastus. Jah, uni läkski lõpuks minema, siis kui pilved vähe kõrgemale tõusid.

Kogu see etapp oli üks müstika – suhteliselt tasane lõputu kanarbikuväli, kohati nähtavus udus minimaalne ja veel müstilisem oli Randy orienteerumisoskus meid otsejoones punktist punkti juhtida. Enne võistlust hoiatati, et see etapp nõuab eriti häid navigeerimisoskusi ja järjekordselt võib öelda, et Randy on sel alal maailma parimaid.

Etapi lõpus olime täielikult läbivettinud. Isegi ISC 20 000mm kangas annab lõpuks vihmale järele. Minu ainus innustav mõte oli, et kohe pääsen TA-sse, kus saan sooja ja kuivad riided. Mõte oli hea, aga reaalus natuke teine ….