9.etapp – kõige kiirem, lühem, mõnusam, päikeselisem, soojem

8.TA-s üritasime võimalikult kiiresti endaga hakkama saada. Ka varasemates TA-des olime üritanud nobedamad olla, aga siin lõpuks õnnestus.

Olles nädala jooksul miu korda õpetust saanud, kuidas kaardil olev tee tegelikult looduses välja võib näha, ei oodanud me sellelt rattaetapilt midagi kerget. Arvatavasti jälle üks kivine tee, kus eriti sõita ei õnnestu.

Algus oli enam-vähem püstloodis üles mööda kitsast matkarada, kus vedasime rattad käe kõrval lükates üles. Seejärel jõudsime teele, mille seisukord oli meie jaoks otsustav kui kiiresti suudame edasi liikuda. Hurraa, mööda mäekülge kulgev tee oli sõidetav! Vaated olid mõnusad, ilm oli päikseline ja ratas veeres peaaegu iseenesest. See rattasõit oli mõnusalt virgutav aritmeetika – siit kivist mööda vasakult, sealt kivist paremalt, oja on läbitav, käiguvahetus, et väikesest nukist üle sõites hoog ei kaoks jne. Rattasõit nõudis tähelepanu ja nikerdamist, aga sellesse hetke see sobis väga hästi. Maa kulus lennates.

Vahepeal jäid ette mõned lambaaiad, kust pidime rattaid üle tõstma. Kui lugeda kokku kõik lambaaiad ja erinevad võimalused nende ületamiseks/läbimiseks, mis meil sellel seiklusel ette tulid, siis saaks päris kirju galerii. Kõige rohkem turnimist ja jõunumbreid nõudsid kahemeetrised lukus väravad, lihtsamatel tuli aru saada, kummale poole värav avaneb ja siis sealt läbi trügida.

Etapi lõpp oli Ben Nevise jalamil, kuhu olid kogunenud kõik meie fännid ja lisaks paljud pealtvaatajad. Jälle üks värskendav sündmus – hea oli vahelduseks tuttavaid, kuid nädala jooksul ununenud nägusid näha.

Etapile oli kulunud 3,5 tundi, sellest ajast peaaegu pool tundi kulus rattaparandustele – Randyl purunes rattakett ja Andresel oli klassikalisem juhtum – rattakummi lappimine.

9.TA-s tundus lõpp juba käega katsutav olevat – mis seal Ben Nevise otsas ära käia ei ole. Reaalsusesse tõi tagasi info, et kiirematel võistkondadel oli viimasele etapile kulunud 8 tundi. Meile tähendas see, et lõpetame eeldatavasti ööpimeduses ja uuel kuupäeval. Et liikuda võimalikult palju valges läksime kiirel sammul Ben Nevist vallutama. Kell oli 17.10 1. juuni õhtupoolikul.