Tahaks juba minema

Mitu viimast nädalat on möödunud uskumatult kiiresti. Kõik vabad ja mittevabad hetked on möödunud mõeldes eesolevale seiklusele. Kuigi oleme osalenud üsna mitmel pikal võistlusel leidub ikka veel kohutaval hulgal varustust, mis vajalik, et see katsumus edukalt läbi teha.

Kõige suuremad vajakajäämised varustuse nimekirjas olid meil ilmselt seotud aerutamisvarustusega. Mõned nädalad tagasi saime kätte oma uued paadid, mida mõned korrad oleme veele viinud. Ja mulle tundub, et neile see meeldib! Nad on kuidagi kurvad, kui keegi neid ei ujuta.

Kuna meie sõber Tahe Paadiehitus toodab suurepäraseid paate, siis ei näinud põhjust neid kaugemalt otsima hakata. Kohe alguses jäi valikusse sihvakas kaunitar Reval Duo, mis on tuntud oma kiire käiguga rasketes tingimustes. Sileda vee puhul ei suuda ta oma häid iseloomuomadusi välja tuua ja võib pirtsutada, seda enam aga särab keerulise ilmaga.

Võrreldes teiste aladega (trekking, jalgratas, ujumine) on aerutamine ilmselt üks meie nõrgemaid alasid. Oleme üritanud seda järgi aidata, aga kuna aerutamine on äärmiselt tehniline ala, siis nõuab see rohkem aega kui üks kevad. Aga see ei ole vähendanud meie entusiasmi ja vähemalt täna ei tunne ma erilist aukartust eesootavate kajakietappide peale mõeldes. Ma arvan, et oleme hullemateski olukordades olnud.

Ärasõiduni on ca 12 tundi ja veel viimast korda käisin varustuse nimekirja läbi. Kuna olin võtnud endale vastutuse muretseda suure hulga kohustuslikust varustusest, siis tahan olla kindel, et kõik vajalik on ikka olemas. Kui ma nüüd ei eksi, siis hetkel on puudu vaid üks 20 meetrine viskeliin, mis saabub Tallinna homme hommikul. Kõik muu peaks olema kuhjatud minu vanemate keldrisse, kust homme tuleb kõik mahutada järelkärusse ja Randy maanteeõgijast muhvikasse:)

Ja siis on see käes. Ärasõit. Õnneks. Enam pole vaja midagi pakkida ja sebida ja otsida. Saaks juba rahulikult eesootavale seiklusele keskenduda. Tahaks juba minema...