Esimest korda oli see eelmisel nädalal - kajakitasin ühel argipäeva õhtul mõnusalt Emajõel, kui ei-tea-kusagilt ilmus äkki üks mootorpaat, tuiskas must täistuuridel mööda ja mõni hetk hiljem üllatas mind korralik külglainetus, mis mu kergekaalulise veesõiduki kõvasti kõikuma pani, väga nippa-nappa jäi kevadine suplus keset jõge tegemata... Õnneks pääsesin vaid kerge ehmatusega, 6-7 kraadises jõevees ettekavatsemata suplus ei tundunud üldsegi ihaldusväärne antud olukorras.
Vaid paar päeva varem olin sõbraga sealsamas plääzil ujumiskalipsosid testinud ja igasugune katmata naha kokkupuude jõeveega oli üsna ebameeldivalt läbilõikavalt külm olnud.
Tundub, et kevad on täiel rinnal saabunud, sest tänasel kajakitreeningul oli kaatritega sõitjaid juba palju rohkem ja seetõttu ka mul lainetega võitlemist rohkem kui varem :) ja seda meie rahulikul Emajõel. Vähe veel sellest, kui Kvissentali paadisadamast möödusin, lükati seal parajasti sportlikke veeskuutreid vette ja polnudki vaja kaua oodata, kui need meeletu kiirusega edasi-tagasi tuhisesema hakkasid. Aga ka seekord õnnestus mul suplust tegemata Emajõelt pääseda. Küll on jõevesi nädala jooksul tublisti soojemaks läinud, tööpäeva lõpetanud vetelpäästjad teadsid veetemperatuuriks öelda juba 14 soojakraadi.
Hoopis meeldivamad kohtumised Emajõel on mul olnud kordades suurema vahva veesõiduki Jõmmuga: mõnusa rahuliku käiguga libiseb ta mööda jõge edasi ja ikka saab lodjameeskonnalt tervitava käeviipe ja rõõmsa tuju kaasa.
Kevad on saabunud täistuuridel, praktiliselt iga saja meetri tagant on jõeäärses võpsikus kalamehed saaki noolimas ning Jäneserajal suur hulk rahvast jooksmas ja piknikku pidamas, negatiivsena tuleb aga ära märkida jõel hulpivad õllepudelid...
Aga muidu on jõe peal vahva, saab linnakärast ja argisest sahmimisest eemale.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar