Esimene võistlus

Eelmises postituses lubasin, et nädalavahetusel oleme veteranide eestikate stardis, aga kahjuks päris nii see ei läinud. Suusaliidu kalendris on küll tänasele päevale märgitud, et selline võistlus peaks toimuma, aga kuna kogu kaardivägi sõitis kohe algavale MM-ile, siis ei olnud erilist mõtet nii uhket nime kandvat võistlust pidada. Tõenäoliselt toimuvad ärajäänud eestikad kahe-kolme nädala pärast Otepääl.

Aga võistelda saime sellegipoolest. Olin üles antud K-25 mäele. Lisaks minule oli protokollis kaks veterani, kellest kahjuks kumbki starti ei ilmunud. Seega võistlesin iseendaga:) Noored, 10 aastased kotkad, tulid juba enne proovivooru võidu puhul õnne soovima.

Proovivooru hüpe õnnestus üle ootuste hästi. Läksin väga rahulikku hüpet tegema, et tunnetust leida. Õhus olles sain aru, et olen harjumatult kõrgel ja korraks tundus nagu lendaksin:)
Alla jõudes ei uskunud oma kõrvu- diktor teatas, et alustasin oma võistlust päeva pikima hüppega- 20.0 meetrit. Vähemalt oli nüüd pisut enesekindlam tunne torni minna, vähemalt ei hakka kutid narrima:) Niigi nad naersid, et ma 30 aastasena laste mäelt hüppan:) Päris sa oled 30! Usun ma jee!

Proovivoorule järgnes kolm võistlushüpet, millest esimesed kaks läksid spetsiaalhüppe arvesse ja viimane kahevõistluse arvestusse.

Kuna proovivoorus olin nii hea tunde saanud, siis oli esimese hüppevoorus hull tahtmine panema minna. Õnneks suutsin end tagasi hoida ja hüpe kukkus suhteliselt hea välja, vaatamata sellele, et jalad kõveraks jäid ja liiga vara ära tõukasin. Tulemus 19.5 meetrit.

Teisel hüppel mõtlesin selgelt üle ja pingevabast õhulennust ei tulnud midagi välja. Kui eile oleks mind 18 meetrine hüpe rõõmustanud, siis täna loen selle suhteliselt ebaõnnestunud hüppeks. Seda enam, et paar noort säga lendasid megailusa V-stiiliga 21 meetri peale! Enda vabanduseks saan öelda vaid seda, et kõik noored hüppasid ühe poomi võrra kõrgemalt:)

Viimases hüppevoorus üritasin võimalikult rahulikult ja pingevabalt võtta-19 meetrit. Kahjuks sain selle hüppe eest seni halvimad stiilipunktid- 14.0 kuni 15.0. Varasematel hüpetel olin ikka 14.5-15.5 hindeid saanud. Kui mõistaksin telemarki õigel ajal teha saaksin kohe terve punkti jagu kõrgemaid hindeid:)

Üldiselt võib hüpetega rahule jääda. Kahju on sellest, et oma parima hüppe juba proovivoorus ära tegin. Samas väga nuriseda ka ei saa:)

Jaanus võistles suurelt, K-50 mäelt ja rõõmustas ennast, treeningkaaslasi ja pealtvaatajaid väga korralike õhulendudega. Tema pikimaks õhulennuks jäi viimase vooru 44 meetrit, millega ta oleks ka meeste klassis keskmike hulka kuulunud. Ja seda peale kahe nädalast treeningut!!! Kadunud talent!

Vaatamata võistlejate nappusele otsustasime kaasa teha kogu võistlusprogrammi ja ka kahevõistluse murdmaarajale startida. Sõitsime Nõmme Spordikeskuse radadel 1 km pikkusel ringil, mida tuli läbida kolmel korral. Igal ringil tuli võtta ka üks korralik tõus, üks pikk laskumine ja pikk lauskmaalõik. Kuna minu klassis rohkem võistlejaid ei olnud, siis lasti mind rajale koos K-50 mäelt hüpanud meesteklassi esindajatega. Rajale sain viimase ehk seitsmendana. Liidrist Han-Hendrik Piho´st 1.20 hiljem. 6 sekundit enne mind startis Jaanus ja vahetult tema ees veel kaks sportlast.

Kuna kiiresti suusatada pole aastaid proovinud, siis alustasin rahulikult. Noored kutid kadusid kiiresti eest ja arvasin et neid ei püüa. Sõitsin Jaanusega enam-vähem samas tempos, aga kuna suusad libisesid üsna hästi (vaatamata sellele, et neid 40 km tagas viimati määrisin) siis libisesin pika laskumise lõpus Jaanusele järgi. Teise ringi alguses möödusin. Teisel tõusul oli jõudu piisavalt ja üritasin ka kiiremalt liigutada. Ei olnudki väga hirmus:) Kolmanda ringi alguses hakkas selg ees vastu tulema 1.06 varem startinud nr.2 Ilmar Tedremaa, kelle kiirelt ära karistasin. Tõusule minnes nägin enda ees poolel tõusul veel kahte suusatajat, kellele olin lähemale saanud. Arvasin et hea õnne korral võiks neist vähemalt ühe kinni püüda. Õnneks ei mahtunud nad kahekesi tõusule ära ja ajasid end sõlme. Sellest piisas et enne tõusu lõppu jõudsin neile järgi. Kuna suusk libises endiselt väga hästi, siis esimesest möödusin munaasendis istudes. Süües kasvab isu ja tundus, et viimasel paarisajal meetril tuleks ühe koha võrra veel tõusta. Kasutades laskumiselt saadud hoogu üllatasin vastast, kes ilmselt arvas et tagant pole enam kedagi lähenemas. Möödusin temast keppe kasutamata- olen telekast näinud suusasportlasi nii tegemas. Kuna Sander ei tahtnud end lööduks tunnistada, siis üritas veel lõpusirgel mööduda. Vaatamata sellele, et olin pingsalt telerit jälginud, ei suutnud lõpusirgel kuidagi seda Northugi liikumist jäljendada- jalad ja käed tegid kummalisi liigutusi ja lõpuspurdist asja ei saanud. Minu õnneks tuli finish enne vastu:)

Suusasõiduga võis väga rahule jääda. Minust kiirem oli vaid Piho dünastia noorim liige, kes oli minust suusarajal 5 sekundit kiirem.

Nüüd alustan ettevalmistuse järgmist tsüklit, mille jooksul hakkame vormi timmima ja see peaks mind tippvormi viima täpselt EMV ajaks:)

Hüpete tulemused
Kahevõistluse hüpped
Kahevõistluse lõplikud tulemused